kolmapäev, 17. august 2011

Armastus esimesest silmapilgust

Kes teist usub armastusse esimesest silmapilgust?

Kuna minu lugejad on suuremas osas naisterahvad, siis ülekaalukas osa teist sellesse arvatavasti ei usu.

Uuest, Daily Maili vahendatud uurimustööst järeldub, et mehed on märksa 'romantilisemad' - tervelt üks neljast mehest usub armastusse esimesest silmapilgust. Ja juba esimese eduka kohtingu lõpul on pooled mehed tundnud, et nad on pealaest varbaotsani 'ära tehtud' ja usuvad, et on leidnud Selle Õige. Seevastu naine otsustab mehe üle alles umbes kuuendal kohtingul.

Olen ikka mehi armu-asjades haavatavamaks pidanud. Kui ikka teatud 'kompassinooleke' meeldiva naisterahva lähenedes elavneb, siis ei oskagi enam midagi mõelda. Artiklis ongi öeldud, et mehel pole naisega isegi eriti vestelda vaja selleks, et armuda... Kuidagi hale-armas on lugeda, kui kiirelt ja aruvabalt nad naistega võrreldes oma 'hingeelu' üle otsustavad :)

Küllap on põhjused jälle 'geenides' - mehel on '''armastamiseks''' vaja teada ainult seda, kas on tore ja kütkestav naine. Naisel on vaja teada, kas see mees võiks tal armastusest võibolla sündivad lapsukesed ka üles kasvatada aidata ja alles seejärel saab ta otsustada, kas ikka on tore mees :p

Minu meelest ei ole ürgsed käitumismustrid midagi loomset ja alaväärtuslikku, millest tuleks üle olla või vabaneda. Keha ja alateadvus on sageli targemad ja oma intuitiivsuses ratsionaalsemad kui meie kõrgivõitu intellekt.


Siiski olid mehed ja naised üksmeelsed ühes asjas: esimese armastuse purunemisest ülesaamine võttis kõige kauem aega.

See on huvitav... Ma olen kogenud seda, kui raske on inimest ära ajada, aga juhtumisi oli minu esimene peika kõige rõõmsam ja rahulikum ja ainus lahkuminek, mille ma ilma tülideta olen suutnud läbi viia, oli just see esimene. Tema oli selline päikesepoiss, et oli päris kindel, et tema üksi ei jää :-D... ta oli lihtsalt väga imestunud, et ma lahku tahan minna ja muudkui küsis, miks?, aga ma ei osanudki seletada... Hilisemate peikade puhul ma oleks osanud seletada küll, mis mulle ei meeldi, aga nemad ei tahtnud oma puudustest ega suhte lõpetamisest midagi kuulda ja olid nii kurjad, et ma enamjaolt lõpetasin seda suhet mitu kuud, sest ma ei jaksanud nii pikalt enda eest seista kui lahkumineku-tüli kestis ja lasin end veenda, et lootust veel on... :p
Igatahes ma mõistan suurepäraselt inimesi, kes kirja või sõnumi teel suhte lõpetavad!

Veel on uurimuse tulemustest huvitav see, et keskmine Briti mees armub 3 korda elus, naine aga vaid 1 korra elus...
Huvitav on see sellepärast, et koos elatakse või vähemalt püsisuhe on inimestel ju palju rohkematega, ma oletan. Nii palju suhteid (ja perekondi!), kus pole armumistki olnud, armastusest rääkimata! Brrr! :(

Veel: vastamata armastust on kogenud rohkem mehi kui naisi.
Ja: tavaliselt on meesterahvas see, kes esimesena ütleb: "Ma armastan sind!"

*
Jutt refereeritud Daily Mailist, pildid izismile.com'ist.

3 kommentaari:

neiud ärevil ütles ...

Mina siis ilmselt kuulun selle % hulka, kes usub armastusse esimesest silmapilgust. Armusin oma mehesse 15 aastaselt ja sellest sai "armastus kuni surm meid lahutab".Tervelt 33 aastat.Nii, et esimese armastuse purunemist pole kogeda saanud. Nüüd teises "nooruses"võin öelda, et on võimalik ka küpses eas armuda. Siiamaani pole igatahes küll pettunud.

karikate emand ütles ...

Õnneseen! :)

Liana ütles ...

Mina ka usun, minu esimesest-silmapilgust esimene armastus on kestnud küll vaid kolm ja pool aastat, see-eest on ikka veel seda liblikate tunnet kõhus ja väike 1a ja 8-kuune plikatirts täiustab seda kõike veel:)