esmaspäev, 10. jaanuar 2011

RABINDRANATH TAGORE "Inimese religioon"

India poeedi ja muusiku filosoofilised loengud inimese jumalikkusest.
Alguses ei tundunud kuigi kerge lugemine, aga lõpupoole sain meeleolule pihta ja lugemine muutus lihtsamaks ja huvitavamaks :D
Lugemist lõpetades leidsin, et seegi raamat pani mind soovima oma ellu rohkem vaikust, puhtust ja keskendumist, nii et järelikult oli ikka sobiv lugemismaterjal... :)

Tagore rõhutab südametunnistuse ja tõearmastuse järgi käitumist ja taunib rituaalset religioossust. Ta ütleb, et meie sees elav Igavene Vaim on see, mis peaks meid mõjutama otsima tõde ja ilu, ning tegema head. Pole vaja ohverdamisi ja rituaale, kui need sünnivad kombetäitmisest mitte armastusest.

* Need teod, mida teeme ainult oma mina pärast, aheldavad "Gita" järgi meie hinge, omakasupüüdmatu tegu aga, mille teeme minast loobumise nimel, on tõeline ohver.

Päris huvitav on see, miks inimesed tema arvates soovivad võimu. Nimelt mõtleb ta, et võimu ja võimsuse abil püüab inimene ületada oma inimlikkust ja jõuda lähemale jumalale ja jumalik olemisele. Nii et ka võimupüüdlust võib vaadata moonutatud religioosse pürgimusena.

Veel tsitaate:

* Meie vajadused on paljunenud nii pööraselt ruttu, et oleme jäänud ilma oma jõudeajast, mis võimaldaks meil sügavamalt mõista ja uskuda oma mina. See tähendab, et oleme kaotanud oma religiooni, igatsuse inimeses oleva jumalikkuse, taevaehitaja, muusikategija, unistuste unistaja puudutuse järele.

* Hoida elus meie usk ideaalse täiuse tegelikkusesse - see funktsioon on tsivilisatsioonil, mida kujundatakse peamiselt just seda ideaali väljendavatest tunnetest ja sümbolitest. Või teiste sõnadega, tsivilisatsioon on kunstilooming, mille eesmärgiks on realiseerida objektiivselt meie nägemus vaimselt täiuslikust.

* Mõne aastaga suudaksin selgeks õppida, kuidas ratast pöörates teha tuhandetesse nõeltesse üheaegselt augud; aga olla absoluutselt lihtne ja külalislahke oma vaenlase või võõra vastu, - see nõuab põlvkondadepikkust väljaõpet. Lihtsus ei arvesta omaenda väärtust, ei nõua palka, ja seetõttu need, kes on armunud võimu, et mõistagi, et vaimse väljendumise lihtsus on tsivilisatsiooni kõrgeim saadus.
/Minu paksendus./

* Lao-zi ütleb ühes oma lausungis: "Need, kelles on voorus (dharma), hoolitsevad oma kohustuste täitmise eest; need, kelles ei ole voorust, hoolitsevad oma nõudmiste täitmise eest."

Kommentaare ei ole: