Hakkasin septembri lõpus kellegi eeskujul oma päeva valdavat meeleolu värviruuduga tähistama.
kollane - enam parem olla ei saagi
heleroheline - hea tuju
tumeroheline - pole viga
tumesinine - tujutu
lilla - paha tuju
must - parem oleks mitte olemas olla
Täiesti juhuslikult langes see pikseldama hakkamine kokku mu liha-muna dieedi kavandamise ja alustamisega.
(Ja tegelikult langes viimasega kokku ka jooga vähenemine ja meditatsioonide ärajätmine - enesetunne oli liiga harjumatu ja mingi tõrge tekkis.)
Kollane triip algab teisest päevast, kui uuesti peamiselt taimsele toidule läksin.
Vahepealne "pole viga" ruut oli kas veidi ebamugavate rahaasjade ajamise päev või sellele järgnenud väsimuse päev - üks neist.
No ma ju ütlesin, et olen pärast vanade söömisharjumuste taastamist end lausa eufoorilisena tundnud :) See super-enesetunne pole isegi eesmärk, heleroheline on täiesti piisavalt hea.
2 kommentaari:
See värvikoodidega märkimine on kaval mõte. Ma kunagi ammu püüdsin meeleolusid jälgida graafiku kujul - nulljoon oli paigas ja iga päev märkisin muutused vastavalt üles- või allapoole skaala nulljoont. Nii sai märkida ka päeva jooksul olnud tõusud ja mõõnad, mõnikord muutus meeleolu ikka kiiresti. Aga mul ei olnud kannatlikkust seda väga pikalt märkida.
Ps. Nägin Sind täna öösel unes. Olid hoopis brünett :)
:), oi kui vahva! :)
Ma näen ka oma blogisõpru aeg-ajalt unes... :)
Ma arvan, et mu meeleolu ei muutu päeva jooksul palju selle pärast, et ma ei suhtle eriti kellegagi peale Mehe, VT ja siis on muidugi veel blogikommentaarid, mis on valdavalt armsad... Pole midagi, mis saaks mult päeva jooksul tuju "röövida".
Kui ma uimase või kartlikuna ärkan (midagi raskemat on ees), siis see vajutab pitseri tervele päevale ja õhtul üles märgitud meeleolu kattub nii hästi hommikuse enesetundega, et mõnikord on kiusatus juba lõuna ajal see ruut ära värvida :D, aga ma ootan kohusetundlikult õhtuni, sest selline on (enda tehtud) reegel :)
Postita kommentaar