Viimased nädalad on mu toitumine olnud nii KOLE, et ma olen mõelnud, et mulle kuluks karistuseks ära siia oma toidud üles tähendada, et kasvõi häbi sunniks mind paremini sööma :p
Põhimõtteliselt söön suhkrut, piima ja jahu.
Õudne, ma tean.
Ma arvan, et ma tean ka, milles asi on. Ma hakkasin üle paljude aastate mõtlema vitamiinide peale ja valisin D-vitamiini (kuna meie pimedas kliimas vajab seda talvel rohkem kui iga teine) ja magneesiumi ja B-vitamiiniga toidulisandi (MagVit, vist). Ja mulle tundub, et see magneesium on mul seedimise loiumaks teinud, sest on asjad, mis mulle tohutult maitsevad ja mida ma võimalusel iga päev süüa tahan, aga rohkem mulle kõhtu lihtsalt ei mahugi ja see nagu jääb sinna seisma mulle...
Natuke aega tagasi sõin kaks suurt õuna ja ühe hurmaa (OMG, nämmnämmnämm!!!) ja mul on selline tunne, et mu kõht ei mahu minu ette äragi, sest see maotäis lihtsalt... seisab seal, vastu söögitoru surutuna. Magu ei hakka sellega toimetama. Kõik see värk seisab üleval ja ma tunnen, et olen KURGUNI täis.
Varem mul selliseid muresid polnud.
Nojah, ja kuna ma olen meeletu lihtsustaja, siis hommikusöögiks söön ma alati banaanikeefiri kahe maasikaga.
Lõuna ajal mul ei lähe kõht tühjaks, sest ma joon vahel kruusitäie magusat piimakohvi, ja nii ma siis söön õuna ja kui mingit puuvilja veel on, siis seda... (ohnämm!)
Ja õhtul ma tahan piimakohvi ja 4 majoneesi-juustu-kurgisaia.
Ja nüüd, kus VT enam taimetoitlane pole, siis ma lõunasöögi teen ikka miskitsorti lihakilluga ja endale ei viitsi köögivilju eraldi keeta... ja ma mõtlen, et vahet ju pole, kas ma söön köögivilju või puuvilju lõunaks. Mõnikord teen sibulakastme kartulite juurde ja kui teised pistavad kotlette, siis mina helbin jahukastet kartuliga :D
Vaheldus ei huvita mind eriti - nagu elus nõnda ka toidu juures.
Aa, muide, mida ma veel kirjutada tahtsin.
Kui ma magneesiumi võtma hakkasin, tekitas iga tablett (kaks korda päevas tuleb võtta) MEELETU janu. Võtsin tableti, poole tunni pärast kallasin paar klaasi vett kurku, aga sain aru, et ma annan lihtsalt oma organismile vett - see janu ei ole sedamoodigi, et ta kaduda mõtleks. Guugeldasin ja selgus, et on tõesti mõned inimesed, kellel magneesiumi võtmisele järgneb õudne janu, mis magadagi ei lase. Minul kadus see kahe-kolme päevaga, aga alguses mõtlesin küll, et... ...
... tegelikult, kui aus olla, siis ma mõtlesin, et kasvõi suren, aga söön selle ühekuuse kuuri lõpuni, sest ma ei mõtlegi seda vitamiiniraha korstnasse kirjutada :D
Vitamiinidega on üldiselt nii, et kui enam vähem mida iganes kurta, pakuvad inimesed, et sul võib mõnda mineraali või vitamiini kehas liiga vähe olla. (Ma käisin katkise suunurga jaoks rohtu otsimas ja ka soovitati B-vitamiini, aga seda ma juba võtan kolm nädalat!)
See on tüütu, sest ma olen ju aastaid tagasi kulutanud küllalt kopikuid, et teada saada, et vitamiinide, toonikute ja toidulisandite vitsutamine ei muuda mu enesetundes midagi (mis küll ei tähenda, et nad organismile nähtamatul ja tuntamatul moel kasuks ei tulnud).
Aga siis mul tuleb meelde, et ajaga kehad muutuvad, ma peaksin AVATUM olema - ja ma jälle proovin.
Alati saan jälle teada, et ei enesetunnet nende söömine küll ei muuda... ja midagi muud ka justkui mitte (ma olen nooremana juuste ja küünte heaks ka aastaid söönud - phähh! eimiskitki! küüned hakkasid ise mõned aastad hiljem tugevaks ja terveks, juuksed on samasugused nagu ikka!). Mõju, kui see on olemas, jääb allapoole tajumisläve. Kui välja arvata mõju rahakotile - see on märgatav :p
Siis ma raputan mõttes pead, et kuidas ma küll ei õpi!?
Aga siis tuleb mulle meelde, et vitamiinid on üldjuhul ikka head asjad, nii et väga kohutav see nüüd ka pole, et ma nende eest mingid 12 eurot maksin. D-vitamiini jääb veel kolmeks kuuks ja siis hakkab juba päike ka välja tulema, nii et... okei siis.
Aga kuidagi ma peaks ennast juustu-saia-suhkru-dieedilt maha saama. Aga mul on isu just nende järele... :(
Huvitav, kas mulle tekib pehme kõhuke, kui ma terve talve niimoodi söön? :D
Teate, ma lähen kaalun ennast, ma usun, et ma olen kilokese juurde võtnud küll!
/*käib vannitoas ära*/
Omgomgomg - 47,7!!!
Viimati kaalusin nii palju rasedana :D, kohe pärast sünnitust kaalusin juba vähem. Nii et ma pole üle 14 aasta nii palju kaalunud :D
11 kommentaari:
Loe näiteks raamatut "Magus veri" ehk käib mingi klõps ja ei taha enam suhkrut.
Hee, see raamat on mul juba nende raamatute nimekirjas, mida tahaks lugeda, nii et - hea mõte! :)
Tegelikult ma VT'le ka räägin kogu aeg, et oma suhkru peaks ta kätte saama puuviljadest.
Aga noh, ma arvan, et hea samm õiges suunas on juba see, kui ma ei kühvelda toitu sisse lihtsalt selle pärast, et kella järgi on viimasest söögist juba kuus tundi möödas ja inimene peab sööma.
Kaalumine näitas, et oleksin võinud ikka usaldada seda "kurguni täis" tunnet :D, kuigi koguse poolest söön praegu ikka pigem väga vähe (enamjaolt H: klaas keefiri, 2 banaani, 2 maasikat; L: 2 õuna ja ehk veel mingi puuvili; Õ: 3-4 juustusaia + umbes 6 suurt kruusi lahjat magusat piimakohvi - minu meelest on seda vähe, kui VT nii sööks, oleks ma murelik ja valvas!).
Täna õhtul sõin saiade asemel lihtsalt ühe tohutusuure õuna. Kõht on, nagu ikka, jube täis! :p
Ma ei tea, kui pikk Sa oled, aga kui oled üle 150 cm, on sul tervisele ohtlik alakaal. Kirjutasin huvi pärast siin kommentaaris toodud ühe päeva söögid Nutridata programmi ja seal näitab, et puudu jääb kõigist vajalikest mineraalainetest ja vitamiinidest, enamus on rohkem kui 50-protsendilises defitsiidis. Toiduenergiat saad alla 1000 kcal, aga tõsi on, et alla 1500 kcal on väga raske üldse toidust kõiki vajalikke toitaineid kätte saada. Sul on tugev vaegtoitumus, see paneb täitsa muretsema. Kas tead, näiteks, et vitamiin B12-l on oluline roll psüühilises seisundis? Kuna oled oma tervisest siin palju kirjutanud, siis kohe tuli pähe see B12, mida saab ainult loomsest toidust.
Kui sööksid iga päev kasvõi 2 muna, oleks sellest juba suur abi. Ja midagi köögivilja. Tee omale Nutridata peale konto ja hakka jälgima, mida toidust saad. Sa kurnad ennast ära, armas inimene!
Jep, ma kardan, et juustusaiad peavad kaduma... !_! ja nende asemel pean munaleiba sööma. Aga mitte kohe homsest, sest ma eile just ostsin pool kilo juustu 1,65 eest :) - hea hind! :)
Ma selle juustu pistan enne nahka :) See võib terve nädala võtta, sest Mehe ja VT peale ei saa loota :p
Suunurgad võivad ka pärmiseen olla. Magusa väljajätad peaksid paranema kiiresti. http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/uimane-ja-tahaks-magusat-kehas-voib-voimutseda-parmseen?id=66386544
Minul on viimased paar aastat sügisest kevadeni suunurgad kogu aeg katki, täiesti krooniline ja tüütu probleem. Ja olen siis ka mingeid väikseid vitamiinikuurisutsakaid teinud. Et noh, üks karp Magviti näiteks, kuu aega. Ja ikka tuleb mure tagasi. Sel aastal aga olen juba kolm-neli kuud vitamiine neeland, noh, imetav ema ja nii. Ei tahaks ennast defitsiiti jätta. Ja tead, kui mul veel suvel ähvardas suunurk katki minna, siis millalgi alates enda mineraalimisest-vitamineerimisest (hehee) pole kordagi enam olnud! Nii et minu loo moraal on ühene - "sutsakad" mind eriti ei aita, kuuri peab mitu kuud tegema.
Aga ära asenda juustu munaga, söö ikka mõlemat.
Muide, suunurkade lõhed on üks esimesi tunnuseid, mis viitab aneemiale. Muud aneemia tunnused: kahvatu nahk, väsimus ja nõrkus, peavalud, õhupuudus (ka minestus), südame kloppimine. Rauapuudus, vitamiinide defitsiit. Söö, naine, söö! :)
Yrt,
no vereproovi ma alles tegin ja see oli suurepärane ja väga eeskujulik, nagu alati. Aneemiat mul kindlasti pole - seda on lapsest saati kümneid kordi uuritud, kuna olen alati kahvatu ja kurnatud olnud - täpselt nagu ka mu ema.
Heie,
väga huvitav! Töödeldud suhkru välja jätmise poolt olen ma ise ka täiesti.
Skrata,
ma jään selle üle mõtisklema nüüd :D
Normaalsem tundub ikka viisakalt süüa, aga samas... teada ju on, et tänapäevased puu- ja köögiviljad sisaldavad kordades vähem toitaineid. Kaloreid saab, aga toitaineid on kasinalt... Võib-olla pole enam võimalikki ilma lisavitamiinideta hakkama saada?
Igaks juhuks täpsustan, et ma ei mõelnud aneemia all konkreetselt rauapuudust, vaid toitumuslikku aneemiat, mis võib olla mis tahes aine puudus.
Ma ka väga ei uskunud vitamiinidesse,aga panintähele,et katkistele suunurkadele aitab Bvitamiin tõesti.
Postita kommentaar