Aga noh, tavaline asi - häirima hakkab, kui kestab 3+ päeva järjest.
Siiski pean poodi minema, kuna eile lubasin VT'le sinki tuua.
VT, kes pole ühtegi haiguspäeva võtnud sel kooliaastal, vist ei jõua viimasele koolinädalale. On teine üsna otsas omadega. Ma isegi ei ürita teda ennast poodi kupatada, kahju on Väikukast.
Ja see on asi, mida Mees ka valida ei oska, nii et tean, et pean ise minema...
Aga hiljuti tegin ise ühe rahuldava valiku, mis annab mulle 'vabama pea' - ma ei pea ühele asjale enam mõtlema ja see on alati kena, kui ühe teema saab täielikult igaveseks läbi kriipsutada.
Vähem mõtteid, puhtam pea! :)
Nimelt taasavastasin veeslahustuvad vitamiinid. Nende juures on hea see, et need maitsevad veidi limonaadi moodi. Nagu ma ütlesin, ostsin hiljuti ka tavalisi vitamiine-mineraale (magneesium, B6, D-kompleks), aga ikka on võimalus, et inimesel on mingeid vitamiine vähe organismis, nii et uurisin neid topsi-tablette:
Tavaliste vitamiinide ostmise vastu on mul niipalju, et tulemust pole näha, need pole maitsvad ega ilusad :D - ei tee mulle mitte kuidagimoodi rõõmu - ja on kallid ka. No ei raatsi osta selliseid asju! Vaat, limonaadi ma võin hea meelega igal hommikul kasvõi enne kohvi juua - ja päevanorm maksab alla 10 sendi :) Ja ma ei pea enam hetkekski mõtlema, et kuigi ma tervise osas maadlesin samade asjadega ka lapsena, kui ma olin vitamiine ja ravimeid kogu aeg täis topitud, siis ikkagi ei saa välistada, et nüüd mul on vitamiinidest puudus.
Anyway, nüüd ma jäängi neid limonaade jooma ja mitte keegi ei saa mitte kunagi mulle öelda, et mul on vitamiinide või mineraalide puudus, ja see on väga äge! :)
10 kommentaari:
Minul seisavad needsamad silindrid aastaid sahtlis,keegi ei taha...Aga ostsin siis jälle talveks selle Mölleri kalamaksaõli ja minek on hea.Eelmistest aastatest tuvastasime lapsega,et see mõjub olemisele/vaimule/tervisele väga teretulnult.
Need limonaadid on ägedad jah. Ma kardan, et need teevad paksemaks. Mitte muidugi sind.
Ostsin ka mõni aeg tagasi vitamiinid (peaks homme ikka võtma, paar nädalat juba võtmata ja nii kalli raha eest ostetud). Need on NII suured!! Täitsa raske on neelata. Novot, jah, limonaad on lahe.
Kai-Klaarika,
ehh, mul on nad kohe voodipeatsi kõrval samal kandikul, kus veekann ja klaas - nii ei lähe meelest ära. Aa, ja siis muidugi see, et mul on päevaplaanis veel kirjas ka, et tuleb võtta :D ja ma tahan kindlasti risti iga asja taha teha, kui võimalik :)
Aga ÕUDSELT kallid on nad jah... Ma juba otsustasin, et kui kunagi peaks selline asi juhtuma, et mul oleks vaja kellelegi jõulukingitust teha, siis kingiks vitamiine/ immuunsüsteemi turgutajaid. See on nagu luksus, mida ise endale nagu osta ei raatsi.
MagVitB6 on ka hästi suured tabletid... täitsa imestasin, et väiksemaks pakkida ei andnud. Samas - mina neelan 4 suurt piklikku valuvaigistit ka ühe lonksuga alla. Olen kõva kõri :p
Skarabeus,
tead, mina ostsin need veeslahustuvad ka üldse lapsele mõeldes! Ja tema ütles, et need on liiga vänged. Nüüd murrab tableti pooleks.
Panin need topsid köögikraanikausi taga oleva riiuli peale ja ükskord nõusid pestes torkas silma, et ühe sees on B12 vitamiinid, mida kuulu järgi eriti kusagilt ei saa. Uurisin seda tuubi lähemalt, ja selle sees oli veel ka B6 ja B9 (foolhape/M-vitamiin/anti-aneemiline vitamiin) pluss muid vitamiinitähti. Ainult kollane oli selline lahja (ainult C-vitamiin), teistes oli kõigis veel igasuguseid asju, rauda ja magneesiumit ja...
Nii et ma ostsin endale ka oma tuppa kõik tuubid ja loodan, et VT enda omad ka ära joob, aga kui ei, siis ma tean kedagi, kellel pole midagi selle vastu, et oma päeva suure klaasitäie limonaadiga alustada :)
Ma olen selle kalaõli peale nii palju mõelnud, aga kardan!
Näiteks - ma armastan kookosõli, kuid pole kunagi suutnud seda niisama lusikaga suhu panna ja alla neelata... Olen kahel perel näinud lahti tehtud, kuid pea-aegu puutumatuna aastaid seismas... Küllap on asi lihtsalt selle neelamise tõrke ületamises. Ma olen rasvade asjus juba palju aastaid lootnud päevalilleseemnete peale (pluss praekartulid-praesibul :D). Need maitsevad mulle ja on väga odavad, aga mõistagi on seal ainult taimsed rasvad.
Liha ja kala söön ilmselt keskmisest vähem, aga mis on kahjulikum - kas lihas olevad hormoonid ja kalades sisalduv mürk või mingite ainete võimalik vähesus organismis - kes seda küll öelda oskaks? :p
Sega kookosõli suhkruga - sobib nii keha koorimiseks kui ka saiale määrimiseks. Nom!
See pole sugugi paha mõte! :)
Ei tahaks rõõmu rikkuda, aga kas need värvilised joogitabletid pole mitte need, kus oli nii neid kõige õudsemaid suhkruasendajaid (aspartaam) kui ka kõige hullemaid värvaineid.. Viimasel ajal pole üle vaadanud, ehk on nad koostist parandanud, aga kui on see endine sisu, siis on päris jama lugu.
Jah, aga ausalt öeldes on mõeldamatu maksta igas kuus 20-35 eurot korralike toidulisandite peale. Selle eest saaks kuu aja puuviljad osta juba - naeruväärne! Rääkimata sellest, et ma absoluutselt ei usu, et mul mingi vitamiini defitsiit on, tegelikult. Ma olen erinevates haiglates aastaid tagasi nii põhjalikult läbi uuritud ja kõik süsteemid on füsioloogilises plaanis korras ja töötavad kenasti.
No vererõhk on madal, aga see ei tee inimesest veel invaliidi. Minu pidev haiglatessesattumine lapsena oli seletamatu, kui välja jätta see stsenaarium, et ma alati igatsesin haiglatesse, kuna seal oli kindla päevakavaga, vaikne, puhas ja rahulik elu. Ja kõik testid, mida arstid mind täiskasvanuna on sundinud tegema :D, on ilma igasuguste üllatusteta samu asju näidanud, mida alati. Uued arstid, samad analüüsid, samad tulemused, et kõik on korras. Iiiiigaaaaav! Ma arvan, et mu väsimus lihtsalt hoiab mind ebameeldivast tavaelust eemal, nagu lapsenagi. Pea paarkümmend aastat suhtusin sellesse häbi ja vastikusega, üritasin end igati ravida (valitud toit, jooga, meditatsioon, kohustuslikud jalutuskäigud iga päev), aga päris viimasel ajal olen hakanud mõtlema, et nõrkus on mu abimees ja sõber. See hoiab mu elust eemal ja - ma tahangi olla elust eemal. Ma tunnengi end väga varjutaolise olendina. Nii et... mina enam ei võitle endaga :)
Ja toiduga olen ma tegelikult võimete ja võimaluste kohaselt väga vastutustundlik. Tähendab - ma annan oma parima. See on nii. Teen meie pere jaoks köögis ja poes kõik, mida saan, jaksan ja oskan, ning mõtlen ja planeerin palju, et igas nädalas oleks killuke päris liha ja kasvõi konservina mõnda kala. (Mõistagi on see Mehe ja VT puhul lihtne, sest nemad söövad üldiselt kõiki toidugruppe).
Kui ma enda ja oma pere toitumisest ei hooliks, siis ma sellest ka ei kirjutaks, aga olen sellest kirjutanud korduvalt.
See aspartaam mind ei tapa, aga neid inimesi on nii palju, kes mu kahvatut, kõhna kuju nähes kukuvad mulle vitamiinidest jutlusi pidama, nii et mulle aitab! :D Ma tahan, et ma saaksin millelegi toetudes väita, et vitamiinipuudust mul pole. Vitamiini üledoos mind ka ei hirmuta. Lapsena ostsin mõnigi kord apteegist purgitäie neid ümmargusi kollaseid c-vitamiine ja sõin õhtu jooksul ära. Saja päeva koguse, kui ma õigesti mäletan. No Problemos! :) Magu on mul väga tublikene :)
Mis kalaõli neelamisse puutub (maitse pärast ostsin kunagi seda sidrunimekilist,aga see ei kõlvanud hoopiski!),siis õppisime asjast üle olema: kui neelad, jäägu suu minutiks lahti nii, et kurgulagi alumise poolega kokku ei puutu.Hingad nii paar korda ja enam absoluutselt ei tunne midagi ebameeldivat!
Haa, hea teada! Ma olen ka mõelnud, et äkki sidrunimaitseline on talutav, aga tavaliselt, kui juba millelegi teise asja maitset andma hakatakse, pole see hea sugugi.
Ma mõtlen, et kui ma järgmine kord vennale külla sõidan, siis ma proovin - tal seisab seal kapis üks pudel.
Nagu ma aru saan, pole see kohutavalt kallis? :p Või Sulle ka kingitakse jõuludeks? :)
Just lugesin, et seda pole hea kasutada, kui inimene juba võtab D-vitamiini, nii et mul on paar kuud aega mõtiskleda selle asja üle, aga see mõte hakkab mulle kiiresti üha rohkem meeldima :)
Vanasti ostsin ikka tursamaksakonservi ja määrisin röstsaiale (see on häästi-hästi pehme!), aga ausalt öelda pole enam silma jäänud. Samas otsinud ju ka pole. Peab uurima :)
Postita kommentaar