Armastus koolera ajal...

*

Kui nad aga üheskoos midagi õppinud olid, siis igal juhul seda, et targaks saab inimene alles siis, kui tal selle tarkusega enam midagi peale hakata ei ole. Aastast aastasse oli Fermina Daza näiteks igal hommikul pidanud hambad risti suruma, et taluda ärkava abikaasa teotahtelist askeldamist. Naine püüdis viimastest uneriismetest kinni hoida, et mitte seista silmitsi uue hommiku saabumise fataalsusega, mis kandis endas kõikvõimalikke halbu endeid, mees aga ärkas süütult kui vastsündinu: tema meelest oli iga uus päev võit.

*

*

Siis küsis ta juba pisut inimlikuma tooniga, kas keegi teadis enesetapu põhjust. Doktor Urbino vastas "Gerontofoobia," ja ehkki see sõna oli täiesti õige, tundus talle, et oli selle kohapeal välja mõelnud. Doktor Olivella, kes oli parajasti vestelnud oma lauanaabriga, keeras hetkeks ümber, et nende vestlusest osa võtta. "Kui kahju, et ikka veel tuleb ette enesetappe, mille põhjuseks ei ole armastus," ütles ta. Ja doktor Urbino arvates polnud selles mitte midagi imelikku, et tema lemmikõpilane mõtles just niisamuti nagu ta ise.

*

*

/.../ ning sai tuttavaks mehega, kes kasutas ära korraga kolme naist ja elas nagu kuningas. Kõik kolm andsid talle hommikul üle oma teenistuse, ise alandlikult mehe jalge ees lömitades ja paludes andestust, et sissetulek nii napp on; mees aga läks voodisse sellega, kes tõi kõige rohkem raha, ja see oli ka naiste ainus hüvitus, mida nad kõik kirglikult ihkasid. Florentino Ariza arvas algul, et ainult terror võib sundida inimest alluma sellisele teotusele. Üks tüdrukutest aga tegi noormehe üllatuseks talle selgeks, et tõde on hoopis vastupidine.

"Selliseid asju," ütles tüdruk, "saab teha ainult armastuse pärast."

*

*

Ta meenutas noormehele, et nõrgad ei pääse iialgi armastuse kuningriiki, kuna see on karm riik ja almust seal ei anta, ning et naised annavad end üksnes otsustusvõimelistele meestele, kes suudavad neile pakkuda kindlust, mida naised eluga silmitsi seistes nii väga ihkavad.

4 * GABRIEL GARCIA MARQUEZ  "Armastus koolera ajal"

Olen seda raamatut kunagi (rohkem kui 10 aastat tagasi) lugenud ja tean, et see meeldis mulle, kuid praegu loen nagu uut: midagi pole meeles ja ma liigun mööda neid kauneid lauseid ja mõtteid edasi väga pikkamisi... Mõelda vaid, et see raamat on meil kodus kõik need aastad olemas olnud ja ma loen seda alles teist korda!

Pildid: weheartit.com