Niisama...

Ühel õhtul märkasin, et seitsme antibeebipilli asemel, mis oleks tabletilehel olema pidanud, oli minu lehel kaheksa tükki alles. No ma tõesti ei tea, et oleksin mõnel õhtul tableti võtmata jätnud - mul on isegi igaõhtune telefoniäratus selleks pandud, aga mis ma muud oskan arvata, kui et olen ühe siiski millalgi võtmata jätnud.

Mainisin seda ka Poisule ja arutlesin endamisi, et kuigi ma ise last ei plaani saada, siis kui üks pabul ikka hirmsasti tükib siia ilma, ettevaatusabinõudele vaatamata, siis ma aborti ei tee ja loomulikult armastan teda väga.

Poisu on selline suur nunnutaja, olemuselt ja käitumiselt sobib ta lastega hästi. Olen näinud teda lastega. Ja tema tahab väga last. Ta kussutab ja lohutab isegi mind, kui ma mõnd põnevikku vaadates kägisema ja siplema hakkan :D

Minu abordijutu peale viibutas ta rusikat ja ütles: "Ära isegi mõtle selle võimaluse peale."

Khm.

Olen talt küsinud, mis siis, kui mina ei hakkagi kunagi last tahtma?
Sest ma tean, et tema tahaks.
Et kas meil siis on üldse mõtet abielu peale mõelda...
Ta ütles, et noh, siis ei saa! Aega ju on, eks vaatame.

(((Mõned nädalad tagasi ütles Poisu, et me peaksime võimalikult kiiresti abielluma. Mina pooleldi magasin ja kui ma uniselt küsiva mühatuse kuuldavale tõin, siis ta lihtsalt kordas oma lauset ja mina magasin edasi. Unustasin selle ära, kuid paar päeva hiljem tuli järsku meelde. Siis lihtsalt ütlesin, et kuni meil veel oma kodugi pole, ei hakka me abielluma; või kuidas ta seda ette kujutab - elan VT ja Mehega ühes korteris edasi ja olen temaga abielus?)))

Igatahes, kui ta mul abordi peale mõelda keelas, siis ma protesteerisin, et mis siis, kui temaga midagi juhtub? Kas ma viin tema lapse ka Mehe juurde, et Mees ta üles kasvataks?

Ja tema vastas täiesti rahulikult: "Võibolla kasvatan mina hoopis tema lapse üles."

Me pole sellest eriti palju rääkinud, et VT võiks meiega elama tulla, kuna VT praegu ei taha Poisust midagi kuulda ja on tema peale kuri. Nii et VT jääb praegusesse korterisse elama issiga/Mehega - laps tahab ikka võimalikult vähe muudatusi ühekorraga. Aga olen nii rahul, et Poisu arvestab võimalusega, et VT tahab mingil hetkel minu ja Poisu juurde elama tulla ja on täitsa poolt!

Aga muidugi on see abiellumise-asi minu jaoks praegu lihtsalt fantaasia või mõttemänguke. Samas, kui Poisu on sama armsake edasi, siis võib ju ka abielluda, mina pole poolt ega ka vastu. Kuna olen üle 13 aasta abielus olnud, pole mulle seda vaja, aga mäletan hästi, kui väga ma ise omal ajal nimelt abielluda, mitte lihtsalt koos elada tahtsin, ja kui tänulik ma olin, kui Mees sellega nõustus, kuigi tema jaoks puudus sellel asjal 'point'.

Aga mis minu ja Poisu praegusesse üürikasse puutub, siis... seal on prussakaid!
Ja pole internetti!
Ma jälestan ämblikke, paljujalgseid ussikesi ja prussakaid ja kardan vapsikuid, herilasi, mesilasi ja parme.
Internetita ma saan ilusti hakkama, aga prussakatega..........
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea.......................
Tappa ma neid ei suuda ja välja kannatada ka mitte.

*
Pildid: izismile.com