Mokalaat

Eile sattusime hotelli, kus administraatoriks oli tüdruk, kellega ma veel pool aastat tagasi koos kohvikus töötasin. Tollal olin ju 100% perekeskne inimene ja temagagi oma lapsest ja Mehest palju rääkinud. Paratamatult jäin mõistatama, mida ta mõtleb. Seda ta kindlasti taipas, et Poisu küll mu abikaasa pole. Mõtlesin ka, kas ta veel suhtleb kohviku-inimestega nii tihedalt, et kellelegi helistada, et oli mind näinud... Aga ta on väga tark tüdruk ja käitus äärmiselt delikaatselt - ei teinud seda nägugi, et oleks mu ära tundnud. Mina muidugi naeratasin laialt, aga üle leti kaelustama ka just ei karanud :D

Vahet muidugi pole, jutud nagunii liiguvad, kuigi ise arvad, et keda see huvitama peaks. Inimesi ikka huvitab. Juba mitu nädalat tagasi helistas Mehele meie ühine kursaõde, kellega meil juba 10 aastat kokkupuude puudub; ta rääkis, et on kuulnud, et Mehel enam pole suhet kui sellist ja tema on ka vallaline, tal on auto ka ja äkki saaks kokku, jooks kusagil kohvi ja ajaks juttu. Mina olin sel ajal muidu 10-päevasel 'komandeeringul' Poisu juures, teises linnas, kus ta siis töötas. Kui tulin tagasi ja Mees sellest telefonikõnest rääkis, siis mu esimene reaktsioon oli, et issand kui armas!, sest meile mõlemale väga meeldis see tüdruk kooli ajal - mulle ja Mehele...Aga Mehe arust oli eelkõige imelik, kust küll jutud selle tüdrukuni võisid jõuda... Tõesti, ei kujuta ette. Me mõlemad suhtleme nii imeväheste inimestega ja südant... no mina tegelt puistan 'kõigile kahele sõbrannale' :D, aga Mees ei räägi eriti kellelegi oma elust midagi. Ja hea küll, kui keegi mind Poisuga koos nägi, siis ei saa ju sellest teha järeldust, et Mees on kohe maha jäetud. No ei tea...



*

Hotellis...

Poisu: "Muzike, no miks ma sind nii väga arrmastan?"
Mina: "No kust mina seda teadma peaks?"
Poisu: "No, vot, ma nagu iseenda käest küsin..."
Mina: "Sa küsid iseenda käest: "Musike, miks ma sind nii väga armastan?"? No mine seisa siis peegli ette ka juba, äkki leiad kergemini vastuse!"
Poisu kujutab seda natuke aega ette ja naerab heledalt ja pikalt (muidu on tal jäme hääl) ja ütleb: "Sinu lollide naljade pärast ma sind armastangi."

Mina: "Ma armastan sind nii väga!... Usud?"
Tema: "Ma üldse ei usu, mida inimesed mulle ütlevad." Mina muigan ja teen talle pai. "Ma ei usu, vaid ma tean! Ma ju tunnen seda!"

*

See on nii tore, et Poisu nii hästi eesti keelt mõistab, kuigi on elanud ja töötanud peamiselt venekeelses keskkonnas.
Ta teab isegi selliseid sõnu nagu "mokalaat"... :)
No nii tubli poiss! :)