Uimasus ja tuimus olid väga harjumatud ja ma ei suutnud kuidagi sellega leppida, kuid viimaseks piisaks oli, kui käsime VT'ga paari kilomeetri kaugusel poes talle saapaid ostmas ja ma olin juba kohale jõudes omadega täiesti läbi. Tagasi tulles ootasime all lifti ja isegi siis polnud ma veel täiesti kindel ja rahulik, et esikuni välja vean. Siis mõtlesingi, et kaua ma loodan ja ennast petan - mul on halb olla iga päev, ma olen nii uimane, et see tundub vahel lausa iseloomumuutusena ja energia on hoooooopis kadunud. Poolteist lisakilo tulid ilmselt ka lihtsalt sellest, et kõht ei osanud raskema värgiga midagi peale hakata - see oli nii võõras.
Hakkasin siis isude järgi sööma ja taastumiseks alustasin lihtsalt õuntest, banaanidest ja keefirist. Järgmisel hommikul ärkasin tiba enne kaheksat, täiesti värskena. (Kui liha-muna vitsutasin, sain suure vaevaga pool kümme maast lahti.) Järgmisel hommikul ärkasin pool viis ja tundsin end puhanud ja õnnelikuna. Kolmandal päeval ärkasin öösel 2.20 - erksa, värske ja üliõnnelikuna. Sama neljandal päeval. Naersin, et mul on nagu uimastivõõrutus see muna-lihavaba dieet. Tunne oli tõesti selline, nagu oleksin uimastatud või mürgitatud olnud selle vahepealse kuu ja nüüd organismi puhtaks saanud. Hakkasin ennast jälle ära tundma. Mõtlesin, et olen unetusest ekstaatiline, kuid siis meenus, et enne liha-muna vitsutamise 'kohustust', mis ma endale võtsin, oligi see minu loomulik seisund! See, mis mulle ekstaasina tundus, oli mu tavaline rõõmus ärksus, mida polnud ühelgi päeval kogu selle dieedieksperimendi ajal!
Kui ma liha-muna-leibu sõin, siis kahtlesin kogu aeg, kas ma suudan seda ka järgmisel päeval teha - see oli nii raske! Rühkisin päev korraga vitsutada! Nüüd, kui need ära jätsin, tundsin juba teisel päeval, et teen õigesti, kindlasti!, ei mingit kahtlust! nii peabki! see on hea!
Deeem!
Ma ei sunni enam mitte kunagi elus ennast liha ja muna sööma! Söön ainult siis, kui isu tuleb ja see isu tuleb väga harva.
Praegu on siis nii, et hommikuks teen endale kohvi ja pudrukese, lõunaks aurutan kartulit-uba-porgandit ja söön neid soola ja võiga, õhtuks aga 2-banaani, 2-maasika ja 300 ml keefirilurr.
 |
| - Minu tänane lõunasöök - |
Muide, mis soola puutub, siis tuleb välja, et see võileib oli minu jaoks liiga soolane (kuigi ma soola sinna üldse ei raputanud - sidrunipipart ja musta pipart ainult, ja sinepit-majoneesi panin ka), kuna panen oma kartulitele-võile vanaviisi soola, aga sööma hakates saan aru, et pean 4/5 maha kraapima. Järelikult olen oma organismi üle soolanud! Jumal tänatud, et sisemised indikaatorid kenasti nii korras on, et mulle sellest teada annavad!
 |
| - Dekonstrueeritud (tomat, kurk, sibul on kõrval mitte vahel) võileib, milliseid sõin 2 korda päevas - |
Igal juhul pean oma pulsi- ja vererõhuprobleemid teistmoodi kontrolli alla saama - liha ja muna on jäledad! :p
Ja keegi ei saa öelda, et ma ei andnud võimalust sellele dieedile. Ma olin täiesti valmis nägema häid tulemusi ja ma 'mürgitasin' ennast üle kuu aja, et neile oodatavatele tulemustele ilmumisaega anda.
Kusjuures - liha pidi ju agressiivseks tegema, mitte uimaseks?!? :D
___
PS, tänapäeval tuleb oma jutuga hästi vastutustundlik olla ja arvestada, et inimesed on enam vähem ajusurma seisundis ja ise mõelda ja otsustada ei oska...; kui oled kusagil rääkinud, mida sa teed, siis vastutadki selle eest, kui mõni lugenu ka nii teeb.
Niisiis pean ma igaks juhuks lisama äraleierdatud tõsiasja, et organismid on erinevad ja pole ühtegi inimest peale minu enda, kellel ma liha ja muna osas ettevaatlik soovitan olla. Ei mina tea, mida tahab/vajab kellegi teise organism. Ja ma meenutan ka, et mina söön kõike, mida TAHAN (ja osta jaksan :D). Kui ma tahan munaga tehtud kooki, pannkooki või kasvõi praemuna, siis ma kindlasti teen ja söön seda. Lihaga sama. Ma lihtsalt tahan seda väga väga harva ja väga vähe.
7 kommentaari:
Kui see toit sul soolasevõitu oli siis täitsa võimalik, lisakilodki tulid hoopis veest, mida sool kehas kinni hoidis. Õunad jällegi ajavad vee välja...
Ma usun, et kui organism väga rikutud pole siis annab see märku mida ja kui palju süüa, et hea oleks.
Jaa, olen täitsa nõus nii soola-vee osas kui ka organismi teadlikkuse osas.
Mõnikord lihtsalt jään mõtlema, et nii paljud soovitavad mugavustsoonist välja tulla ja mitte kinni olla oma tõekspidamistes, kuna need hakkavad meid piirama... Siis proovin midagi, mille kohta paljud inimesed on konkreetselt mulle kinnitanud, et just see lahendaks mu terviseprobleemid.
Neil on harva õigus. Hetkel ei meenu mulle ühtki asja, mille puhul teiste inimeste soovitused midagi kardinaalselt muuta oleks hea tulemuse andnud, aga ma oletan, et midagi ehk ikka on... :D
Head inimesed soovitavad parimate kavatsustega kas
1. ennast kuulata või
2. mugavustsoonist välja tulla.
Sageli on need kaks asja vastandlikud, mitte siiski alati.
Esimese kohta ma võin garanteerida, et see on ülimalt oluline ja kasulik tegevus, millele võiks iga päev aega pühendada.
Teine... - küllap mingile inimtüübile sobib ennast tundmatus kohas vette kukutada. Mina isiklikult kosun ja avardun justnimelt mugavustsoonis. Õieti - kui olen end pikemat aega hästi ja iseendana tundnud, siis tekib iseenesest tahtmine/vajadus selle mugavustsooni piirialasid uurima hakata.
Muidugi on liha ja muna paha söök inimese jaoks! :)
Kartulit ja köögivilja võib ju ka palju süüa!
No veganite nõustumise peale võib kindel olla! :D
Aga üldiselt see Su teine lause ongi, mida ma nüüd ellu rakendan.
Olen lugenud uurimustest, et inimene peaks tegelikult koguselt sööma 70% sellest, mida ta tahab, et olla oma parima/optimaalse tervise juures...
Aga ma enda puhul arvan, et taimset toitu (OK, mina lisan siiski piimatooted ka) peaksin sööma nii palju kui vähegi mahub.
Ja mind tabab selline roidumus ja paistetus ja kohutav kehaline ebamugavus kui ma söön putru, kartulit ja saia ja banaani.
Inimesed lihtsalt on erinevad
Oh, ma tahaks seda võileiba praegu... njamm :)
Paula,
eks ole!? :)
Eeps,
jaa, minu meelest sai teoreetiliselt ka suurepärane asi välja mõeldud/konstrueeritud. Pildil pole näha, aga muna all on kaks kotletti ka (tegelikult üks, pikuti pooleks lõigatud). Igati nagu peaks kehale kõike head pakkuma selline leib, aga mulle mõjus raskelt.
Postita kommentaar