Variante oli mitu - et nad varustavad mind tekstidega hooajamoe kohta, või ma kirjutan ise nende firmat tutvustava postituse, panen nende bänneri üles ja kui see kõik mulle ei meeldi, siis kuidas oleks sellega, kui ma oma vanade postituste juurde lisaksin lingi nende leheküljele.
Kõik tundus täiesti kena ja korrektne, välja arvatud see, et ta väitis, et lehitses mu blogi läbi ja talle meeldib minu 'unikaalne stiil'.
Jah?
See oli ainus asi, mis tundus juba esmapilgul veider.
Ma tean üht blogijat, kes ütles, et teenib vanade postituste juures olevate linkidega rohkem, kui oma palgatööga. StyleWe-nimeline netipood on tõest olemas.
Aga kuna ma lihtsalt ei uskunud, et minu blogi võiks niimoodi välja valitud saada, siis kustutasin selle kirja.
Pärast soovisin endale tõestada, et ma ei lasknud soodsat võimalust käest ja guugeldasin selle mehe nime, tema nime seoses selle poega, tema e-maili aadressi ja tema e-maili aadressi seoses selle poega. Ja vaat siit ei tulnud küll mitte midagi välja. Aadress oli ka tavaline gmaili konto - ei olnud selle poega seotud domeen (kui see ikka on õige sõna - ma ei tea ITielust suurt midagi; siiamaani imestan, kui YouTube mulle soovitab artiste ja laule, mis mulle tõepoolest meeldivad :D).
Veider värk, mis?
Kas keegi teist sai veel selle kirja, ja mis te tegite? :)
- - -
Helistasin ühel päeval Issakesele, rääkisime üksindusest. Pärast ma veel kirjutasin talle ka ja saatsin fotosid. Tema kirjutas mulle vastu:
"Eks ma kordan siin oma juba oma kunagi räägitud mõtteid et ida arusaamade järgi on kahte liiki üksindust - väike ja suur. Väike üksindus on erakuna elamine koopas, metsas või mägedes. Suur üksindus on elamine kas või suures linnas, kuid vaimult võõra inimmassi keskel. Minu jaoks on väike üksindus lihtsalt üksiolemine. See on minu jaoks alati olnud viljakas - mõttetihe ja teguderohke aeg. Aga suurt üksindust - üksildust olen vältinud niiviisi, et tõmbunud võimalusel ikka oma mulli (austrikarpi), väikesesse üksindusse ja tegelnud oma asjadega - asjadega, mis mind huvitavad ja millega tegelemine mulle rahuldust pakub. Olen olnud eneseküllane, kuid mitte enesekeskne. (Enda arvates.)"
Minu meelest on see väga tore mõte, et hingelise üksilduse eest saab ennast ära peita enda 'disainitud' ja rikastatud väikesesse üksindusse, ehitada endale oma maailm.
Ja minu meelest on Issake ka olnud eneseküllane ja mitte enesekeskne. Mul on kurb mõelda, kuidas Emmake püüab teda, meid-lapsi ja kõiki teisi veenda, et ta oli halb, eemalehoidev isa. Mina ei tundnud seda kunagi.
2 kommentaari:
Täitsa huvitav see väikse ja suure üksinduse lugu sinu papa suust...Ei tea miks, aga mulle meenub blogija Hundi ulg.Mis üksinduses tema seal metsas on?...Ilmselt just selles samas,millest sinu isa räägib---suure üksinduse eest väikeses üksinduses.( Aga nüüd mul on küll meelest läinud,kas sind üldse tegelikult seal kommenteerimas olen kohanud...)
Jaa, muidugi ma tean Hundi Ulu blogi, aga ega ma enam ammu ise blogisid ei loe (peale paari erandi, mida umbes kord kahe kuu jooksul vaatan ...) ja ei mäleta ise ka, kas seal kunagi kommenteerinud olen, lugenud olen küll vahel...
Muide, mu isa näeb hämmastavalt sageli unes, et ta on hunt. Jookseb unedes mööda metsa, kiiremini kui inimene ja silmade kõrgus on ka madalamal. Ütleb, et oli eelmises elus ilmselt hunt! :) Oma lastelaste portreede riiulil on tal ka ennast kujutav pilt - see on kuu poole uluv hunt! :D
Postita kommentaar