A mistake I keep making ...

Mu muusikamaitse on viimase aasta jooksul paremaks muutunud, if I may say so myself...
Ja see on tänu YouTube'ile, sest sõpru mul ju pole ... vähemalt mitte selliseid, kes minuga veini jooksid ja muusikast räägiksid. (Ja oma vana arvutiga ma ei pääsenud palju aastaid YouTube'i - see suri kohe välja!)

(Ma ütlen nüüd ausalt - kaks sõbrannat, kes mul on, on ikka väga vanast ajast, ja nad on imetlusväärsed inimesed mõlemad, mitmes mõttes, ja ma hoian neid endale eeskujuks, kuid kumbki pole emotsionaalne inimene, kellega võiks veiniklaasi taga filosofeerida või muusikamuljeid vahetada.

Ja Mehele meeldib eelkõige 80ndate diskomuusika, rõõmus ja nooruslik inimene nagu ta on ;), et ... NO VABANDAGE!... seda ei taha ma mitte mingil juhul kuulata, mul pole sellega seoses isegi nostalgiat mitte :D  Kaheksakümnendatel käisin mina algklassides ja kuulsin raadiost vahel "Roosiaia kuningannat" ja vinüülplaatidelt Biitleid ja Onu Remuse jutte, pehmelt siniselt plaadilt aga Smokie't.)

Nii et Fiona Apple'it soovitas mulle YouTube ja mulle ei mulle ei meenunud isegi tema ainus lugu, mida varem kuulnud olin - "Criminal". (See lugu, ütleme, leidsin, et oli hästi tehtud, aga polnud minu stiil. Üldsegi mitte.) Vaatasin, et muudkui soovitatakse seda õunapreilit mulle YT paremas veerus ja siis vajutasin.

ÕUHHH!
Milline tuttav must auk.
Jõuline, kodune - nagu uneskukkumine.
Olin täitsa oimetu nagu elektrišoki saanud jänes...

Suurivaevu suutsin välja rabelda.

Aga kaks korda olen (kogemata) mõelnud, et oot, see Fiona Apple oli ju super - peaks kuulama jälle!
Ja tavaliselt muusika mind kaasa EI haara, sest mul endal on sellise õrna (märksõnad: Pärt ja Olafur Arnalds) värgi tuju ja muu panen esimese minuti pealt kinni, sest ei haagi, aga vaat - see artist väänab mu lupsti minu tavapärasest Luna Lovegoodi egota olekust välja, haarab kaasa ja virutab ei tea kuhu, vanadesse süvikutesse... Kui....... jõhker!!! :D

Tidido.com fänn nagu ma olen, löön oma leiud kohe sinna ja Fiona Apple'ilt on seal hetkeseisuga 154 laulu, mis hakkavad aga jälle otsast peale, kui läbi saavad...

Täna hommikul tuli mul minna VT'le raamatukogust ühte raamatut võtma (ja uurisin ka, mis värk on Maria Lee luulekoguga, mille poolteist nädalat tagasi koos Leelo Lauritsa raamatuga tellisin ja mille staatus on sealtmaale "kohal", aga valvelauda ta nagu ei jõuagi... - kellegi näpukas) ja ennast sättides tuli mulle tobe mõte panna käima Fiona Apple ja... oeh. Ma mõtlen alati kohe, et ma olen liiga vana ja liiga kaine selle muusika jaoks...

Vanusega ei saa nagu õieti midagi ette võtta, aga kainusega saab, eks?!, nii et pärast raamatukogu hiilisin poodi ja ostsin endale pudeli Dreameri veini. (Hiilisin, sest pole eriti tore, kui Mees teada saab, et ma salaja üksinda purjutan siin ;p, ta saab kohe kadedaks, aga tema puhul tuleb alkoholivärki väga reguleerida ja sättida).

Ja loomulikult olen ma terve õhtu lakkamatult sedasama muusikat kuulanud ja veini joonud. Kohe saab otsa. Vein, mitte muusika. Hetkel on mul kavas see ka ööseks ketrama jätta...


Äää, ma ei teagi, miks ma sellest kirjutada tahtsin, see pole kellelegi õpetlik ega midagi...


Ma kavatsen selle teksti küll 'preview'-ga üle vaadata, aga kui ma siin ikkagi jubedalt puterdan, siis arvestage sellega, et ma pole viimasel ajal eriti napsutanud ja praegu olen terve pudeli üksi pintslisse pistnud. Muide - inimesed väidavad, et kui oled taimtoiduline, siis kaobki alkoholi ja liha isu ära ja täitsa uskumatu, aga nii see on. Olen viimased kolm aastat väga vähe liha söönud ja alkoisu käis iseenesest maha... Suhte alguses trimpasime ja trallasime ikka Mehega võrdselt ja see oli üks tore aeg - lapsi ja sõltuvusi polnud. Oi. See on pigem 'jätkusuutmatu' kui 'tore' :D, aga noh...

Aa, ja no nüüd ma sain aru ka, miks ma siin sellest kirjutan - sopsus inimesed ikka usuvad, et nende läbielamised on kangesti kuulamist väärt :p

Ikkagi inimene olen! :)




"My feel for you, boy
Is decaying in front of me
Like the carrion
Of a murdered pery
And all I want is
To save you, honey
You can't intimidate me
Back into your arms"

Tsau-blau ja kalliralli! :)


- - -


Update, järgmisel hommikul.

Ärkasin küll hilja, aga täiesti triksis-traksis ja peavaluta, sest mul oli aega ja oidu mitu klaasi vett siia otsa juua. Jee! :)

Aga ma loodan, et mulle jääb nüüd meelde seda mitte korrata! :p