/no mida? - kell on 5.47 ja kõik see mees (täh. VT ja Mees) müdistab äkitselt mööda maja ringi!/
... aga täna juhtus küll nii, et pidin ebameeldivast ja väljapääsmatust olukorrast ülesärkamise teel välja tulema.
Seisin puumaja esimesel korrusel ja vaatasin aknast u 1 meetri kaugusel kasvava puu tüve. Nägin, et majapoolsed oksad on maha saetud. See oli õunapuu ja mul tekkis huvi, kas ma saaksin sügisel aknast selle otsa ronida, et õunu tuua? Esimesed oksad algasid alles 2 m kõrguselt, nii et maast poleks saanud ronima hakata. Noh, mõeldud-tehtud: astusin aknalauale ja vinnasin end ühele kuivanud oksatüükale toetudes esimeste jämedate okste hargnemiskohani. Kuna õunu veel polnud, ei hakanud ma kaugemale minemagi. Lasen end siis jälle allapoole, hakkan silmadega akent otsima ja - ma olen 4. korruse kõrgusel vana, lossi-tüüpi, kõrgete lagedega maja akna taga - näen kaugel all rohuliblesid, eemal, tänava ääres on pink, millel istub vana mees, ootab vist bussi, nii kaugel-kaugel all... Ja aken, sindrinahk, on ka tuulega kinni vajunud. Suure vaevaga sain varbad aknaplekile, kuid see jõud, millega ma oleksin pidanud kindla käega aknaraamist haarama, et teise käega end puust eemale, aknast sisse tõugata, kulus selle peale, et püüdsin akent lahti kangutada, võeh! - see ei läinud mul kuigi edukalt, nii et ärkasin jubedustundega. Parem ikka kell viis ärgata kui 4. korruselt alla kukkuda!
Aga täna tuleb mulle külla Õde :), nii et ma kaon jälle mõneks päevaks kindlasti levist! :)
Ma loodan, et seekord jääb mulle vähemalt meelde, kuhu need päevad kaovad...
rõõmus kartul :)
---
Haa, kallistasin siin vahepeal VT'd ja kui oma artiklite juurde tagasi pöördusin, lugesin:
Hitler was known for insisting that no patient was too sick to be healed through trust and intimacy.
Mõtlesin: miiiidaaa? Loen uuesti:
Fromm-Reichmann, who had come to the United States from Germany to escape Hitler, was known for insisting that no patient was too sick to be healed through trust and intimacy.Ah! Huh!
:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar