Täna kell 8 hommikul tuli Mees just duši alt kui insuldiõde jälle helistas ja ütles, et kahjuks ei ole kumbagi arsti täna majas ja kuna Mehel oli tõesti raske insult, siis tahavad arstid ise ka kindlasti teda näha, nii et ehk tõstaks aja ringi?
Mees juba nuriseski eile iga asja üle ja vihjas, et jätaks üldse minemata... :D
Nii et veab tal, saab kaks nädalat ajapikendust!
Saab täna hommikul süüa ja ei pea lumiste teedega välja lonkama tulema :)
Ah, mul pole ka selle edasilükkamise vastu midagi.
Ainult VT on kurb - tema lootis issi arvutis 3 tundi mängida, kuni meie ära oleme...
See-eest hoidsin teda tunnikese kaisus ja kiigutasin Arvo Pärdi aeglaste ja vaiksete palade saatel (plaadilt Serenity: The Beauty Of Arvo Pärt).
Minu hommik on olnud väga mõnus... :)
Loodan, et ka teil! :)
-weheartit.com- |
3 kommentaari:
Mõnus soe sissekanne ju ometegi :) Mul on hea meel, et sinu sisemine rahu jälle siin blogis ennast peegeldab.
Minu meelest on sul nii tore laps! Mötleks, selline, kes tahab ise hästi palju kaisus olla ja kallistada... Minu vanem tütar (3a) ei taha üldse eriti sülle tulla, rääkimata mingist pikemast kaisutamisest. Noorem (1,5a) tuleb kohe peale ärkamist mulle kaissu ja siis ma ei julge eriti ei hingata ega liigutada, et ta ikka vöimalikult pikaks ajaks jääks. önneks kallistada ikka saab mölemiga, aga kiiresti-kiiresti!
:)
Jah, olen väga õnnelik, et nii palju kalli saab...
Mul on kaks kahe väikese lapsega sõbrannat, ja mõlemad räägivad, et neil ka mingit sellist kaisus istumist ja kallistamist ja paitamist ei toimu. Esiteks lapsed tahavad rahmeldada, mitte vaikselt süles istuda, ja teiseks - kui üks sülle võtta, muutub teine tusaseks ja tuleb hellushetke saboteerima. Nii see lihtsalt jääbki ära!
Ka VT poeb meie kõhtude vahele, kui Mehega pikemalt kallistame...
Postita kommentaar