Howdy!

Huvitav on vaadata, kuidas ma märkan nüüd uue pilguga oma vanu naljakaid harjumusi, 

millele enne üldse tähelepanu ei pööranud. 

Näiteks, et kui ma kaotan ära oma esimese hommikukohvitassi,

 siis on see tõenäoliselt meigisahtlis - kuna joon seda 'silmi pähe tehes'.

Oma tassikese üles leidnud, ei oska ma endaga midagi peale hakata

ja joon seda mõtlikult madratsiserval kössitades...

... ja algavaks päevaks Suuri Plaane tehes.

Kuna VT külmetas end esmaspäeval ära, hakkasime juba varakult jõulutama.

Neljapäevaks oli meil välja valitud pusle, mida kokku panema pidime hakkama...

... esimesed piparkoogid tehtud...

... jõulutuled üles riputatud 

(aga jällegi ei õnnestunud mul nendest mingit arusaadavat pilti teha - 

valged ja kolmnurksed need tuled igatahes pole!)...

... ja ma olin lubanud VT'le ette lugeda Silvia Rannamaa "Kasuema", kuni mu hääl katkeb,

kui helistas Poisu, kellel oli vaja ilmtingimata kohe mind näha.

Ma polnud eriti tujus, aga ütles, et tuleb ikka taksoga mulle järgi

ja seda ta tegi, ja eks ma siis marssisin uksest välja, 

nii et mõlemad VT'ga porisesime omaette ja teineteise peale.

Sõitsime Taverna ette ja no... Raekoja plats oli ikka ilus küll.

Nii külm oli, kätel oli valus, aga ikka püüdsin paar pilti teha...

Kuna mul eriti tuju polnud, siis ütlesin, et lähme kusagile, kus on pime.

Niisiis läksime kõrtsi nimega "Pool kuus".

Seal oli isegi suitsetajate ruum olemas - ma ei teadnudki, et kusagil veel selline tuba on.

No - alati on olnud nii, et poisuga koos läheb mul tuju alati hirmus heaks,

seegi kord polnud erand.

Kella ühe paiku hakkas meil raha otsa saama, sest üks topeltrummiga kokteil maksis umbes 7.30 või nii...

Sõitsime siis taksoga mingi putka juurde, ja ennäe imet - saime sealt osta peale kokakoola ja vee ka rummi ja konjakit. 

Hmm... huvitavad putkad siin...

Siis läksime poisu sõbra remonditavasse korterisse ja nurrusime seal hommikuni.

Kuna reede hommikul oli VT'l see... noh... kooli jõuluhommik,

siis lootsin enne tema ärkamist koju jõuda, aga eih!

Kui ma seitsmest sisse hiilisin, oli ta mul kohe uksel vastas ja tervitas mind sõnadega:

"Ma teadsin kohe, et sa ei tule ööseks koju!"

Ma ei osanud selle peale isegi niuksatada mitte...

Aga ma mõtlen, et küll ükskord on need asjad ümberpööratud:

tema hiilib varahommikul koju ja mina olen virilalt uksel vastas:

"Ma teadsin, et sa ei tule õigel ajal koju.

Oled nüüd ikka veel purjus, jah!"

Õhka!

Kas sa suitsetasid ka või?

Anna ma nuusutan su parema käe varukat!"

jne

Terve reede ma magasin ja laupäev ei läinud kuigivõrd tegusamalt.

Ma ütlen, tuvikesed: olen vanamemmekeseks jäänud.

Üks ülevaloldud öö mõjub nagu oleks korralikult peksa saanud. 

Ja mulle on hakanud meeldima nunnud poisikesed, pluti-pluti-plutt!

Ja VT tegi minust ühel päeval sellise pildi, 

millel ma näen välja no täpselt nagu mu isapoolne vanaema 90-aastasena:

No täpselt vanaema Fiana, I'm telling you!

Ma mäletan, et mõned aastad tagasi ma rääkisin õele, et tunnen ennast ikka veel nii plikana, 

ja kuigi ma kujutan end suurepäraselt ette vanamemmena,

ei suuda ma end ette kujutada sellise tubli ja korraliku naisena, 

kelle elu on kontrolli all ja puha...

No tõtt-öelda arvasin ma, et neid plika-aastaid jagub mulle veidi pikemaks...

Aga noh, mõte vanaks saamisest on mulle alati meeldinud, nii et pole hullu :)

Eile suutsin end siiski niipalju kokku võtta, et VT'ga haldjapusle kokku panna...

... ja kuna ma süüa teha ikka ei viitsinud,

siis käisime poes ja ostsime hunnikute viisi maiustusi.

Siin on minu noos:

Muide, Kalevi uus tiramisumaitseline šokolaad on nii hea!

Me VT'ga mõlemad oleme täitsa ullud selle järele :D

Täna lõpuks ometi olen niipalju toibunud, et koristasin toad, esiku, koridori ja tualeti - 

köök ja vannituba ootavad veel oma järge.

Köök ei pea kaua ootama, sest kohe lähen hapukapsast keetma

ja eks ma siis juba koristan ka.

Ahsoo, hapukapsast veel...

No meie seda sööme tõesti ainult jõulu ajal.

Eile siis ostsin kaks kilo; käin mööda poodi ja igal pool tundub olevat selline paha hais.

Kassajärjekorras pööritasin juba silmi ja heitsin pahaseid pilke ümberringi,

et on alles jõulutajad - terve poe on täis puuksutanud!

Kui kodus sama lõhna tundsin, sain alles aru, et see võigas aroom kerkib hapukapsast.

Sest no kodus meil ju keegi üldse kunagi ei puuksuta

(kuigi VT, kelle tuba on WC kõrval, teab muud rääkida).

Õnneks nüüd on kõigil tuju parem :)

Kõhud kommist punnis ja khm, isegi kingid kätte antud.

Üllatusi on raske teha, sest VT räägib mulle kogu aeg,

et meil on nii erinev maitse, et ta tahab iga euro üle ise otsustada, kui jutt käib kingitustest.

Veel imestab ta, kuidas ma teistele lastele oskan häid kinke teha, aga talle mitte.

Ma ütlen, et võibolla teised lapsed on lihtsalt leplikumad...

Aga muidugi valisin ma oma kingid ka ise :D

Kuna ma sel aastal pole võibolla niiväga hea laps olnud, siis valisin tarbeasjad:

kalendermärkmiku, šampooni-palsami ja kampsiku :)

Olen rahul küll!

:)

Hmm,

ma siis nüüd peangi kapsamaailma sukelduma...

Mulle tegelikult maitseb nii hapu- kui ka värske kapsas, aga lõhn on mõlemal jõle!

Ehh, ma vist tahaks tegelt siia heietama jääda, et mitte minna, hehe!

:)