teisipäev, 13. veebruar 2018

Bye-bye ...

Ma juba ammu ei arva, et pikk abielu on positiivne näitaja.
Inimesed on nii erinevad - see võib tähendada tarkust ja headust, aga samas ka lihtsalt üksindushirmu, armukadedat klammerdumist, soovi, et teine koos sinuga sama supi sees oleks, eneseväärikuseprobleeme, argust, juhmust, ettevõtlikkuse puudumist, valelikkust ...

Ja kujutage ette - ikka on mul kurb, kui keegi lahku läheb.
Ja ma isegi ei tea, miks. Suhtega on seotud selline mõnus sünergia, kus 1+1=3 ... ja kui lahku minnakse, on seis umbes selline, et -1+(-1)= -5 kuni -2 (viimane heal juhul). Sellised imetehted :p
See tähendab, et lahku läinud inimesed ei saa lihtsalt oma elu edasi elama hakata, vaid peavad natuke aega ennast taastama ja üles ehitama.

Ja samas ma usun, et nii nõme, kui see mõte ka lahkuminekuperioodil tunduda võib: on üsna suur tõenäousus, et me tuleme sellest kriisist välja varasemast vingemana ning kuigi me tõenäoliselt ei rõõmusta oma läbielamiste üle: kui me peaksime valima 'vana enda' ja 'uue enda' vahel - me valiksime selle uue, kes me oleme pärast seda lahkumineku ja üles-ehitamise kogemust.

Nagu ... iga suhe toob kaasa avardumise, sest sa püüad enda maailma ühitada teise inimese maailmaga ja avardad seega oma piire (mis alati pole hea, aga pärast oled endas kindlam - mul on paari lapsepõlvepeikaga (ja ma käisin alati endast märksa vanematega) küll olnud nii, et mina olin kindel, et ei taha ja nemad olid kindlad, et ma ei tea veel, mida ma tahan ega taha, kuna ma pole veel proovinud, nii et ma siis lõpuks igaks juhuks proovisin ja ausalt - mul on üks mälestus ainult, mille puhul mu etteteadmine vale oli: ma arvasin, et ma ei taha sõita lumisesse metsa teed jooma, aga tegelt oli see tore! :D Mis siis, et vastik ja külm oli ja oota, tegelikult mulle ei meeldinud seal metsas olla - kõnd auto juurest kännu juurde oli pikk ja mul tõesti oli külm enam vähem kogu aja, sest mul olid liiga õhukesed saapad, aga näe - hiljem mäletan seda käiku kenasti. Hea lõhn oli lumises männimetsas ja me leidsime jäätunud jõhvikaid! :) ).

Ükskõik, kui palju me seda teadvustame - me ikkagi tahame selle elu jooksul laiendada oma teadlikkust (expand our consciousness). Seda teeb hoogsa jõnksuga nii suhtesse astumine kui ka lahku minemine. Me saame erilise intensiivsusega teadlikuks iseendast=teistest=maailmast.

Selles mõttes on lahkuminek meile alati kasulik ja lausa väga! :)

Niisiis tervitan kõiki lahkujaid ja lahkunuid ja te ise teate, et leiate oma ürgse ilu, jõu, võimu ja igavese ilutule selliste eluepisoodide käigus! :)


PS, ma ei hakka lahku minema ... Niisama jäi kusagilt kripeldama :p

Kommentaare ei ole: