Mulle meeldib ajakirjanduse juures see, et kui ikka bossid rahva raha loobivad ja rajavad linna rahadega golfiväljakuid või toetavad kreeklasi, kes ei viitsi, tõesti ei viitsi tööle minna õigeks kella-ajaks ja lihtsalt ei armasta tööd teha, siis tekib kohe rohkem lugusid sellest, kuidas elavad Normaalsed inimesed, kes ei saa 4000 eurot kuupalgaks. Ma tean, et reformikate jaoks on need inimesed nagu rotid, kelle piiksumist intelligentne (loe: rikas) inimene ignoreerib, aga mul on ikkagi hea meel, et see piiksumine kostab. Näiteks lugesin kusagilt, et Katrin Siska ei osta enam eriti puuvilju ja vahukoort ja rõõmustasin, et ma pole ainuke piiksuja... 
Ühel päeval just vaatasin, et peab jälle puuviljade ostmise lõpetama, lihtsalt ei saa enam... ja samal päeval algas koolis mingi kampaania - 5 peotäit puu- ja köögivilja iga päev :-)... Võtsin seda kui märki, et ei tohi siiski supi sees olevale keedetud porgandile lootma jääda, vaid tuleb ikka kasvõi üks nektariin päevas osta. Tore, et kool südametunnistusele koputas, aga bhh... kus pole, sealt ei võta surm ka, nagu öeldakse. Me oleme ka loobunud näiteks juustu, mahla, salatite ja muu sellise ostmisest, mis on tervislik, aga magu ei täida. Kuu peale need vitamiinid ja toitained - hea kui kõhu täis saab. Lihaga on ka nii, et supi sisse ostan 200 gr hakkliha, muud liha osta ei jaksa.
Õnneks on olemas MUNA. Kaheksa senti tükk ja väga toitev kraam. Teen keedumuna-majoneesivõiet, pannkooke, omletti (kusjuures mina panen omleti sisse ka natuke jahu, nii tuleb ta palju suurem ja kohevam - kolmemunaomlett kergitab juba klaasist pannikaane õhku ja sellest jätkuks meile kolmele) ja muna-piima-segu saab vahele kallata ka igavale praekartulile ja makaronile. Isegi Väike Tüdruk sööb kõiki munaroogasid, nii et olgu 'kanajumal' selle hüva kraami eest tänatud. Sealjuures kuulun ka mina nende hulka, kel jääb hing kinni mõeldes puurikanade võikale elule ja --- seega mina neid munatoite enamjaolt ei söö. Jama küll, sest muna on ju nii kasulik.
Mul lihtsalt pole isugi, kui ma tean, kust need munad tulevad. Eks lihaga on sama jama, ja viimasel ajal keedan ma aedviljasupi ja hakklihaleeme eraldi, et Väike Tüdruk ja Mees omale supi sisse liha saaksid ja mina saaks puhta supi. Mis puutub taimede elutahtesse, siis vähemalt pole neil selliseid retseptoreid, mis puudutusele ja valule reageeriksid...
Mõnikord tekib siiski mul ka miski liha-himu, ja täna soojendasin Salvesti maksasousti, kusjuures - kitsaste aegade tõttu tegin kõigepealt kahest sibulast ja supilusikatäiest jahust sibulasousti, millele alles kallasin peale poest toodud purgitäie maksakastet - jäi küll maksamaitse alles. Samas vorst ja viiner on täiesti vastumeelsed. Kas tõesti on nende maitse muutunud või on muutus vaid minu sees?
Olen oma aedviljaleeme, kaerahelbepudru ja rukkileivaga nii ära harjunud, et mul on raske uskuda, et ma neist loobuks ka siis, kui raha jälle niimoodi sõrmede vahelt ei kao. Mäletan veel aega, kui maksin 50 000 kroonise õppelaenu enneaegu ära, lihtsalt niisama muu seas - raha oli arvele nagu ise-enesest aegamisi kogunenud, kuigi ostsin alati kõik mis tahtsin, ikka jäi üle, vaja teda millekski polnud. Nüüd istun siin oma logiseva arvuti taga ja ei julge viinamarjakobaratki osta :-D
Ja mune ma ka ei söö ja... no on värk ikka küll! :p
Aga täna on täitsa munavaba päev... hommikul sõin lihtsalt röstsaia võiga, lõunaks siis kartul-maksakaste ja õhtuks - kaerahelbepuder. Mees kindlasti 'rõõmustab' :-D - tema sööks kasvõi igal õhtul omletti, aga ma arvan, et 4 korda nädalas on piisavalt palju.
Minul seevastu pole pudru vastu midagi... söön kõhu täis ja lähen õhtusele jalutuskäigule, nii mõnus :-)
10 kommentaari:
Muumitrollide peres rahast ei räägita, see võtab filmist kogu kergiuse ja ilu:)
Ah, või kerguse ja ilu... kerguse ja ilu......
Tead, mul on silmadega midagi - ma näen ainult ilusaid sõnu, trallallaa :-D
1 euro supikogu - potitäis puljongit ja kausitäis kondiliha pirukateks või salatiks või milleks iganes. Hea ja tervislik kokkuhoiu võimalus.
Kuigi su elu ei ole alati sulavõi, jääd sa minu meelest hingelt kauniks - see on palju keerulisem kui olla kaunis, kui muresid polegi :). Jõudu.
triin
Ei tea, millega ma küll nii heatahtlikud kommenteerijad ära olen teeninud...
:-)
A mul on palju-palju õunu aias, äkki see täiendaks veidi seda puuvilja osa ;) Saada mulle näiteks oma kontakttelefon sininelind@gmail.com
Sinilind
Oh, kui armas :-D
Aga ma võtaks Väikeselt Tüdrukult pigem taskuraha vähemaks (juba poole eest saaks iga päev vähemalt kaks puuvilja) või ei üritakski talle kuuajase etteteatamisega mobiiltelefoniraha kokku ajada, kui jooksutaks heatahtlikke inimesi mulle õunu korjama ja tooma.
Ma ei harju vist ilmaski ära, et on inimesi, kes kohe lahendusi otsima hakkavad, kui ma olude üle nurisen.
Mis imelises maailmas ma elan ja ise ei teagi :D
Ma ikka veidi omakasupüüdlik ka - õunu nii palju, et kõigile jagan aga ikka jääb osa üle.. No ülejäävate õunad saatus on paraku aga kompostihunnik.. :(
hmm...
ma siis ikka kirjutan Sulle :-D
Söögiga vingerdamise jutud on k a a a head jutud,kohe eriliselt head. Keegi soovitas mulle kunagi osta külmutatud brokkolit,keeta seda pisut puljongikuubikuvees ja siis pannile ja omleti sisse! Ilus oli see pannitäis! Kas keeduveega ka miskit tegema pidi ,ei mäleta. No vana pea ei mäleta täpsusi,aga järele ma seda tegin ja väga hää tuli välja kah.
Brokoliga omletti polegi teinud. Usun, et mulle meeldiks, Mees sööks ära, aga VT ei puudutaks. Talle ei meeldi brokoli... Sageli teen kõigile veidi erineva toidu - ühe jaoks lisan midagi, teise jaoks jätan ära...
Näiteks- makaronid:
mina söön küüslaugu, ketšupi ja majoneesiga;
mees sööb majoneesi ja viineriga;
laps sööb piima ja võiga - supina.
Postita kommentaar