neljapäev, 6. oktoober 2016

Supersize vs Superskinny

Olen nüüd mitu õhtut järjest enne magamajäämist YouTube'ist vaadanud sarja, kus rasvunud inimene pannakse paari alatoitumuse all kannatava inimesega. Enne seda peavad nad toidupäevikut pidama ja kui nad toitumiskliinikus kohal on, siis vahetatakse nende toidud ära :D

Aga seda ma ei teadnudki, et kui usinasti harjutada, suudab inimene ära süüa 6000 kuni 10 000 kilokalorit päevas. Õigemini ööpäevas, sest selline kogus eeldab öist ärkamist ja ööselgi paraja portsu sisse kühveldamist.

Veelgi imelikum aga on see, et paar saates olnud naist elasid enam vähem suhkru ja piimaga teest (tegemist on Briti sarjaga), üks näiteks jõi 15 kuni 20 tassi teed iga päev. Mulle tundub, et see tähendab enam-vähem pidevat teejoomist. Teesse pani ta alati kaks teelusikatäit suhkrut ja mis te arvate, kui palju ta sellest kõigest kaloreid sai? 500! Ütleme keskmiselt 17 tassi suhkru ja piimaga teed + ampsuke toitu, ja see annab ainult 500 kalorit (nii ütles saatejuht). Ja normaalkaalus inimesed kardavad oma kolme tassi kohvi sisse üht lusikatäitki suhkrut panna! Ma olen alati mõistatanud, kas see tegelikult ka midagigi muudab või inimesed lihtsalt petavad ennast (ja toitumisnõustajad inimesi)? Sama lahja majoneesi jms puhul - millegipärast ma ei usu, et tänu sellele on võimalik 100 grammi ka alla võtta, see on oluline ehk rituaalina? Või siis tõe maskeerimise vahendina :D, et sööd ülepäeviti paki kommi, karbi küpsist ja 5 pirukat, aga lahja majoneesi kasutamine annab võimaluse mõelda, et teed midagi oma tervise heaks?

Ma tean, et mul näiteks on komme "külaliste jaoks" hunnik näkse osta ja kõvasti üle hinnata, kui palju nad süüa võiksid ja üldsegi - mis häda oleks ühte sorti küpsist süüa, pole vaja 3 pakki magusat ja 2 pakki soolast osta, nagu mina teen :D - ja pärast "tuleb" endal pea-aegu kõik ära süüa :D. Kui meil on külaline käinud, siis toitungi paar päeva ainult "külalisele" ostetud näksidest :p  See on ilmselgelt ka enesepettus - ma kasutan külalise tulekut lihtsalt ära, et südametunnistuspiinadeta endale tühje kaloreid sisaldavaid maiustusi osta, mis keha seisundile kuidagi kasuks ei tule ja midagi üles ehitada ei aita.

Täna tuleb Vend ja kuigi ma mõtlen, et teen õhtuks seljankat ja hommikul omletti, kavatsen ma õhtuks plaanitud kaardimängu kõrvale ikka Midagi Head osta :D

Aga üldiselt mulle tundub, et inimesed on üha rohkem toidust hakanud mõtlema kui keha 'ehituskividest' - et see, mis sa sisse sööd, on see, mis su füüsise moodustab. Et toidu puhul mõeldakse üha rohkem, kas see on mu kehale kasulik ja hea, mitte et mille järgi mul emotsionaalselt isu on. Et süüakse keha jaoks, mitte oma emotsioonide jaoks. See on ju küll väga hea! 30 eluaasta kandis inimesed on nii teadlikud, hoolivad ja tublid ning kasvatavad oma lapsed samasugustena üles - lugupidavana looduse, keha ja teiste inimeste tunnete ja eneseväärikuse suhtes. Näiteks pole eriti torinat kuulda olnud õhukeste kilekottide poest kadumise suhtes - kõik saavad aru, kui vajalik see on, kuigi võibolla ebamugav ja/või kulukam. See annab palju lootust! Ehk me ei peagi Marsile kolima :D!

4 kommentaari:

Nele ütles ...

Mina ei poolda rasvavabu ja suhkruvabu ja igasugu -vabu toite. Ma arvan, et inimene toimib märksa paremini kui sööb tavalist täisväärtuslikku toitu ning lihtsalt kontrollib toidukoguseid. Ma üsna sageli naeran oma ema üle (mitte halvas mõttes, see meil omavaheline huumor selline) kui ta otsib jälle jahu-ja suhkruvabade kookide retsepte ning siis kühveldab kohvitassi 3 teelusikatäit suhkrut :)

karikate emand ütles ...

Kui ma olin kahekümnene, siis oli mul 350 milliliitrine kohvikruus ja ma panin sinna 7 tl suhkrut :D
25 eluaasta kandis ostsin ma ülepäeviti omale pool kilo lahtist kaalukooki (tavaliselt hapukoorekook, aga ka kohupiima-, karamelli- ja jogurti-tarretisekoogid). Kord jäi lahtiseks, kas mulle tuleb külaline või ei, ja ma ostsin kahte sorti lahtist kooki - kokku 1200 g. Külaline ei tulnud, raske oli, aga ma sõin kõik selle ära :D (VT võttis mõned kahvlitäied).

Enam ma nii teha ei suudaks, aga ma tean, et enne antidepressante ma põletasin uskumatu kiirusega oma toidukoguseid. Kaalusin siis paar-kolm-neli kilo vähem kui praegu ja praegu ma ei söö isegi kord kuus kooki.

Mulle tundub, et selles saates osalenud ülekaaluga inimesed ei anna endale aru, kui suur osa nende toidust nii öelda 'jääb üle' - kehal pole sellega mitte midagi peale hakata, see on täiesti ebavajalik.

Aga olen seal näinud ka paari peenikest, kes punnitavad ja punnitavad mitu nädalat süüa, närivad ja närivad, aga ikka kas üldse ei võta juurde või võtavad poolteist hädist kilo kahekuise pingutamise tulemusena... Üks neist oli tervisliku toitumise fanaatik, kes minu silma järgi sõi täiesti mõistlikke koguseid, näiteks hommikusöögipudru sisse pani ta 23 mandlit, seda juba enne saatesse tulekut. Ja lõunaks palju köögivilju ja nuudlid... Tundus, et talle oleks kasuks tulnud, kui ta oleks oma tervisliku toidu rammusama vastu vahetanud, sest ma ei imesta, et ta koguselt rohkem süüa ei jaksanud.

Noh, samas oli seal ka üks poiss, kes hommiku- ja lõunasöögi asemel suitsetas ja õhtuks sõi väikese paki kommi. Nujah, selle peale pole tõesti midagi öelda. Sama tegelikult nende naiste toiduvaliku kohta, kes söömise asemel terve päeva magusat teed jõid... Et... toitumisalasest nõustamisest jääb siin väheks! Nii söömiseks peab ikka natuke ull olema :p

Unknown ütles ...

Light tooted on jah enam vähem üksmeelselt kahjulikuks tunnistatud.Aga üks vana toitumisteadlane Tartust soovitab ikka suhkruasendajaid kaalualandamise ajal.

karikate emand ütles ...

Mõned suhkruasendajad on ju ka mürgised...

Mu sõbranna on ka sellisel terve elu kestval dieedil. Kui ta minu juures on või kui me väljas kohvitame, siis tal on alati suhkruasendaja kaasas. Aga meie koogid ja küpsised on alati ühtemoodi tavalise suhkruga tehtud :)