Toitumisest

Vägev on see, et VT mul vegan-toidu peal kosub ja kasvab :)
Juba hakkab naljakas teda süles hoida, aga me ikka peame, sest me oleme sellised kallipallid ja paitajad-patsutajad :) Ikka tahaks keha, põse, musi ja käpaga armastust ka edasi anda, mitte ainult silma ja suuga. Kui VT'l sületuju pole, siis me lihtsalt silitame ja patsutame ja hoiame teineteise käsi.

Aga toitumise osas paistab, et VT on nagu mina: maiustused-näksid täidavad kõhu nii ära, et süüa ei tahagi, ja meie organism töötleb maiuse viuhti energiaks. Korraliku toidu töötlemine ja paigutamine käib kehal suurema hoole ja armastusega, ja minu Väike Tüdruk saab minult juba pluuse endale; pükse veel mitte ja puusal asuvad seelikud olen tema jaoks ka kokku võtnud. Aga vöökoht on meil sama või isegi minu 'kahjuks'. Nii et vegan-toit sobib VT'le imeliselt hästi :) Tal oligi aeg juba suureks saada :), sügisel saab 14.

Nii et selle postiga tahan rahustada kõiki neid, kes arvavad, et veganid võtavad alla. Paljudel on hoopis vastupidine mure - võetakse juurde, sest süüakse liiga palju pähkleid, seemneid ja magusat.
Mina pole alla võtnud ja VT on juurde võtnud, nii et sellest end tagasi hoida pole üldse vaja.

Kuid arvan, et ülekaalu puhul võib veganlus aidata küll, kui kookidega piiri pidada.
Ja mis puutub sellesse, et toidud oleksid ilma lihata justkui lahjad, siis mina harjusin sellega ära vähem kui kahe nädalaga ja nüüd lihtsalt ei kujuta ettegi, et supil või rammusal kookospiimaga riisiroal veel liha puudu oleks, maitse tundub ilma selleta täiuslik.

Mees aga on mul nii pretensioonitu, et tema lihtsalt viilutab endale viinerit ja pihvi lihata toidu juurde :) ja mõnigi kord sööb niisama. On temagi kuidagi eriti helge viimasel ajal - ei tea, kas ta peegeldab meid VT'ga või on puhtam toit ka tema energeetikat muutnud? Unistada ju võib! :) Viimasel ajal tuleb ta endaga kenamini toime - eks asi on ka selles, et olen ise pea vangutamise asemel kaastundlikkuse soone leidnud, kui ta oma 'patuste kihudega' sõltuvusega maadleb :p

Aga ühel ilusal päeval leidis VT vegan-muffinite retsepti, mida otsustasime proovida.
Meie kasutasime värskeid maasikaid ja ei seganud neid mitte taignasse, vaid poetasime vormi, kahe taignatörtsu vahele.
Kuna me pole nii kaua midagi hõrku küpsetanud, siis otsustasin kokku mitte hoida ja rasvainena panin kohe 100 ml kookosõli ning sojajogurti ja vee asemel kasutasin pool purki (200 ml) kookospiima.

(Soja-asjadest. Mul on soja suhtes olnud mingi tõrge. Juba nii ammusest ajast, et ei mäletanudki, kust ja kuidas see alguse sai. Aga hiljuti, kui mulle sojavalgendajat taigna jaoks soovitati, mõtlesin selle üle pikemalt järele ja mulle tuli meelde, et minu jaoks soja = GMO. Ei seda küll taha!)


Aga appikene, need muffinid tulid nii ülimaitsvad! Odav lõbu see just pole..., aga tore mõelda, et saan külalistele pakkuda midagi, mis on täiesti vegan ja nii hullutavalt hea.

Aga üldiselt ma siiski loodan, et mingeid külalisi nüüd niipea ei tule :D

Viimati, kui ma külalistele küpsetasin, surusin oma jahu-pärmi-soola-kuklitele lihtsalt juustukuubikuid sisse, et need külalistel ka alla läheks. Sest olgem ausad: ilma munata taigen jääb ikkagi imelikult valge.

Külalistele väga meeldis, maitsel pole häda midagi :)

Ise sõin ka - mina ju pole paduvegan. Eks ta ikka oli hea. No mis pole hea, mis otse ahjust tuleb?



Vaatasin siin pilte otsides oma juuni ja juuli pildikataloogidesse ja ma näen, et jube palju on teetassipilte :D, neid on igal pool ja igas paigutuses. Olen tõesti hästi palju taimeteesid jooma hakanud. VT on jäänud truuks piparmündile, aga seda on meil nüüd ainult poe-oma - sõbranna-oma sai otsa. Mina eelistan teisi apteegi-taimeteesid. Teen lahjakesed, mulle meeldibki nii. Neli-viis tassi päevas ikka joon.

Käib töö ja vile koos...

Tõelise joodiku elu...