Esiteks loetletakse siin depressiooniga võitlemise viise ja üks neist on - laulmine!
"Laula. Tavaliselt laulavad inimesed siis, kui nad on õnnelikud. Kuid laulmine aitab ka mõtteid korrastada ja rahustada ning tekitab hea tuju, sest aitab vallandada endorfiine. See mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele."
Olen nii üllatunud, ma arvasin, et mina leiutasin selle :D
No tõesti, enda arvates pole ma mitte kunagi varem sellest kuulnud ega lugenud!
 |
| izismile.com |
Teine üllatus oli see, et meie (küllap kõige kuulsam... või vähemalt kõige osavam :) ) sensitiiv Marilyn Kerro pidas IRL-i väga viletsa energeetikaga parteiks. Talle anti "Ringvaates" kätte kuue suurema erakonna logoga paberid ja tema tundis neist ära vaid Keskerakonna, ehk - tegemist on poliitikakauge inimesega. Ta ütles, et tajub mõtete puhtus ja energeetikat.
IRLi kohta ütles Kerro põlgusega: "See on jama. Ai, see ei meeldi mulle üldse! Paljud inimesed lähevad õnge. Ei noh, see saab ka /riigikogusse - toim/, aga ma ei soovitaks.
Mulle on IRL ka viimasel ajal korduvalt pähe tolksanud. Nimelt pole ma aru saanud, miks ta mulle kõige vähem meeldib. Minu meelest on Reform väga elukauge ja väga kitsa vaatega partei ja seda ma peaksin kõige vähem sallima, aga ei: kuidagi on arusaamad settinud nii, et IRL meeldib kõige vähem. Kui tegin seda poliitilise kompassi testi, siis pidasin endastmõistetavaks, et Rohelised ja Sotsid on tipus ja IRL kõige vähem kattuv - ja nii ka tuli.
Kahjuks ei ole mulle meelde tulnud, millel minu madal hinnang põhineb :D
Olen püüdnud meenutada, otsinud, oodanud ja imestanud, aga ei meenu need asjad või see asi, mis minu hinnangu taga on :p
Seega oli tore lugeda Kerro sõnu. Ju seal midagi käärib! Me ei saa ju mõlemad eksida :D
 |
| - izismile.com - |
2 kommentaari:
Ma ka alati, kui muutun närviliseks või on ebamugav olukord, hakkan ümisema (kui muidugi võimalik). see rahustab ja aitab end koguda. oluliselt kergem hakkab.
Kas Monk mitte eie teinud ka sama? igal juhul, see laulmise rahutav toime pole mulle üllatav.
Hmm, ma arvan, et need on siiski kaks erinevat asja. Ma ka ümisen või kordan tasakesi mingit fraasi, kui mul on vaja keskenduda, kuid see ei õnnestu ja ma lähen pingesse; ma ümisen "hmm-hmm-hmm" või ütlen "nii-nii-nii" vms, kuid see ei meenuta mitte kuidagi seda tegevust, millega ma igal õhtul tunnikese jagu tegelen. Ka tulemus on täiesti teistsugune.
Närvipingest tingitud ümina järel ei tunne ma end õnnelikuna vaid saan lihtsalt järje peale oma tegemistega (heal juhul) - õhtuse laulmise järel küll, see teeb mind õnnelikuks ja rõõmsaks, kirgastab kuidagi.
Postita kommentaar