pühapäev, 1. veebruar 2015

"Kui armastus pole sinus õitsele löönud, on kogu elu/teekond olnud ilma asjata."

Istun rätsepistes oma voodil ja VT kõrgub mu süles, jalad samuti enda alla - minu jalgade peale - keritud.

Räägime tühjast tähjast, teeme pai ja kalli... vahepeal vaikime...

Lõpuks ütlen vihjavalt: "Kui sa maha ronid, siis ettevaatlikult, et sa mu kohvi ei müksa."

Ma pole kohvi veel lonksanudki, kangesti tahaks...

VT teeb algul näo, nagu poleks kuulnud, aga siis nähvab: "Sina mind ei käsuta!"

:D

4 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

Nii nummi.:D

karikate emand ütles ...

Tjah, mul on vedanud...
Ta ikka leiutab vastuseid, mis on minu jaoks ka originaalsed. Küllap on VT kõige vaimukam inimene minu elus :D

uurija ütles ...

Aga mulle ei meeldinud. Ma mõistan, et inimestel on sageli omad naljad, millest teised ei peagi aru saama, ja ma mõistan ka seda, et kirjutatud teksti puhul jääb kuulmata hääletoon, aga mind miskipärast häirib viimasel ajal, kui nähvamisi ja norimisi esitletakse kui vahvaid nalju. Võimalik, et see on minu praeguse eluperioodi ja/või vähese huumorimeele probleem. Aitäh, et sain Sinu blogis oma tunnet jagada! Küllap peaksin ka ilmsi sellest mõne inimesega rääkima, aga ma ei oska kuidagi sellest lausest edasi minna, et "mis on siis, ma tegin ju nalja, kas sa ei saa naljast aru?".

karikate emand ütles ...

Jaa, pole midagi! Ma sain juba kirjutades aru, et selle olukorra absurdsus jääb ilmselt kõigile tajumata, sest on peresid, kus öeldaksegi "Sina mind ei kamanda!" Selleks, et naerda saaks, peabki olema see sajaprotsendine teadmine, et see on nali; peab olema kindlus, et siin pole peidus mingit passiiv-agressiivset vihjet.

Minu ja VT puhul on meile endale selge, et me niimoodi mitte kunagi ei räägi, ei tema minuga, ei mina temaga. Ükskord just arutasime, kas ta kujutab ette, kuidas see oleks, kui ma tema peale karjuks... ja kuidas selline asi juhtuda võiks? Ja me mõlemad leidsime, et me ei kujuta ette ei seda, kuidas ma karjuks, ega ka olukorda, mis võiks mind karjuma panna. Sama lugu VT ülbitsemisega :D - seda lihtsalt ei kujuta ette :)

Aga ma saan suurepäraselt aru, et enamik lugejaid peab seda lugu 'halvaks käitumiseks', mitte absurdinaljaks...
Ma arvan, et sellest pole midagi :)
ega minu ja VT suhe sellest muutu! :)


Muide, tegelikult mind ka ajapikku üha rohkem häirivad "naljad", millel on tagamõte teist mõtlema panna või ebakindlamaks teha. Kipun ka üha rohkem täiesti avalat suhtlust vajama.