esmaspäev, 15. aprill 2013

Baby, it's cold outside...

Ma olen ikka rääkinud, et kodust välja minnes muretsen väga selle pärast, ega mul külm ei hakka, sest - kui mul hakkab külm, muutun ma väga õnnetuks ja loiuks, ega viitsi enam mõeldagi ei kurva ega külma peletamise peale. Kodus olles kipun ma nii kurvastades kui ka külmetades kössi tõmbuma ja õige varsti on mul segi, kas mul on külm või kurb ja mul hakkab mõlemad! :)

(((Tean, et olen sellest põhjalikult rääkinud, kuid oma blogist otsides leidsin ainult selle loo:
Olin end küll paksult riidesse pannud (sest kui ma külmetan, hakkan ma kössitama, ja kui ma kössitan, hakkan kurvastama, ja siis tusatsema, ja lapsega teatrisse minnes sellega ju ei riski), aga isegi alukad said märjaks. 
Võibolla pajatasin sellest külmetamise ja kurvastamise seosest siis eelmises blogis...)))

Aga igatahes leidsin nüüd ajakirjast Psychology Today artikli, kus räägitakse, et nii just ongi: kurbust saab peletada sooja vanniga ja kui me tunneme end õnnetuna või üksildasena, tasub heita pilk toatermomeetrile - võib olla on tuba liiga 'vilu'! Ja ümbritsev jahedus TEEB ka südame jahedaks. Inimesed on külmas tusasemad ja pole nii abivalmid.

Nii lahe! :D

weheartit.com




1 kommentaar:

Skarabeus ütles ...

Riiukukk vaevalt seda loeb,aga ehk siiski nii: e l a s i d valesti.Lapsepõlves, endast mitteolenevalt