Eile läksin Kaubamajja, et paarile sugulasele väike kingitus osta ja seal liikusid inimesed, roosid näpus.
Tavaliselt ma põgenen roosijagajate eest ja üritan neid 'kurja pilguga' tõrjuda, aga kuna teised inimesed ei paistnud Kaubamaja-roosijagajaid kartvat, siis jäin ise ka seisma, kui mulle roosi pakuti. Roosijagaja ütles, et see oleks 'raamatu ja roosi päeva' puhul, ning et roosi võib ülal Apollos tasuta raamatu vastu vahetada.
Käisin Apollos ära, aga need 5 raamatut, mis seal kell neli pärastlõunal veel alles olid, ei ahvatlenud - niisiis jätsin roosi alles :)
Hiljem lugesin Kaubamaja lahti-kinni sõitva välisukse peale kinnitatud plakatilt, et 23. aprillil tähistatava raamatu ja roosi päeva puhul on soovitatav, et iga naine kingiks oma mehele raamatu ja iga mees oma naisele roosi, st soovitakse juurutada sellist kena traditsiooni. Kuna usupühad lähevad minust mööda ja sünnipäeva- ja aastavahetusmöllu ma ka ei armasta, siis see võib olla üks esimene 'pidupäev', mis on mulle mokka-mööda :)
Apollost ostsin aga hoopis "Pilveatlase" DVD.
Raamat mulle väga meeldis, üritasin Meest ikka kinno meelitada, kui Pilveatlas kinodes jooksis, aga ei õnnestunud... Kuna raamat on nii mahukas, siis ma filmist väga palju ei oodanud. Poleks arvanudki, et see üldse on filmiks tehtav. Ja eks ta jäigi sisult lahjakeseks raamatu kõrval, kuid oli siiski täiesti vaadatav - eelkõige küll visuaalse poole tõttu, aga mis siis. Ja lõbus oli! :) Need ümberkehastumised olid naljakad, eriti Hugo Weaving õde Noakes'i rollis. Kõige rohkem meeldis siiski see osa, mis oli arvutiga tehtud - aasta 2144. Küll need aasia naised on ilusad ja liiguvad kenasti...
Kotisisu voodil:
VT kinnitab, et väike M hakkab kartma, kui ma talle sellise narkouimas mänguasja kingin :D:
:)
3 kommentaari:
Õnneks või õnnetuseks on 23. aprill ka usupüha: jüripäev (St. George's Day). Ja George'i sümboliks ongi punane roos, mida siis Kataloonias mehed oma naistele kingivad :)
Jüripäev jah. Aga seda on ikka kõvasti siinmail ka tähistatud juba. Rooside poes jagamine on küll viimase aja lugu. Aga ongi hea jälle midagi uut ja ilusat avastada.
Mul on Pilveatlas veel vaatamata, pole üldse aega sellise toreduse jaoks millegipärast...
Minu lapse mänguasjade hulka kuulusid "purjus jänes" ja "tatrapeps",kes mõlemad kuskile ühistransporti unustati."Purjus jänes" oli siuke loojas silmadega lilla pehmik,"tatrapeps" oli ka jänes,justkui tatart täis topitud.Väga armsad,meenuvad talle siiani aegajalt,eriti kui ta ühe lapse käes "tatrapepsi" nägi,sest kindlasti "pole maa pealgi teist sarnast,kui minu oma ja see on tal m i n u oma!"
Postita kommentaar