Soovid

Soovid on need, mis meile igast jama kaela tõmbavad.
Ei tohi unustada, et ka soov anda on soov - saada.
Soovil anda ei pruugi olla eriti palju pistmist potentsiaalse saaja vajaduste ja soovidega.

Minu elu õppetund peab vist kuidagi olema ülalpool esitatud 'teesidega' seotud - kas nende tõestamine või ümberlükkamine, sellest ma pole veel aru saanud.

Ikka ja jälle satub minu teele inimesi, kes veenavad mind neilt midagi 'tasuta', heast südamest võtma.

Kui ma võtan (et nii enda kui nende soovi rahuldada, ja mõnikord isegi ainult selleks, et mind rahule jäetaks), siis selgub, et maksta tuleb selle eest nii et oi-oi-oi... Mitte keegi pole mind hullemini oma nägemuse raamidesse püüdnud suruda, kui need inimesed, kes minu ellu tulid jutuga, et neil on palju ja mul pole, võtku ma neilt, teen neile rõõmu.
Rääkimata sellest, et mu ema, kellega ma ise ei suhtle, räägib mu lapsele kogu aeg, kuidas tema soovib aga ainult mulle anda, annaks kasvõi kõik hinge tagant ära ja midagi ta vastu ei taha, aga mina kannan mingit imelikku vimma. Ei kanna ma mingit vimma, ma lihtsalt kardan hullumeelseid inimesi, kes peale emotsionaalse klammerdumise ka füüsiliselt külge rippuma tulevad, nimetades kogu seda ahistamise ja vägistamise protseduuri 'armastuse andmiseks' - ongi kõik.

Kui ma ei võta, tunnen et olen nagu mingi misantroop, kardan lõksu seal, kus seisab lihtsalt hea inimene...

Ja kui ma siis otsustan võtta, leiangi, ikkagi, ennast lõksust.

Kust saada kiirelt ja palju elutarkust ja läbinägelikkust?...

Oi, ärge pakkuge, et te annate ja täitsa tasuta - võtku ma ainult vastu ja tehku teile sellega rõõmu :)