Inimesele on ta kasulik, kuna tema sööb hea meelega vanade raamatute vahel lesivaid tolmulesti ja sealsamas enda kõhtu täitvaid... hm ... raamatutäisid. Vuih! Need täid ja lestad armastavad kangesti kliistritaolist liimi, millega vanasti raamatuid köideti. Nii et olge ettevaatlikud, kui te vanu raamatuid nuhutate! Võite pool 'entomoloogiat' endale ninna tõmmata. Koid ju veel ka! :)
Siit.
---
Muidu-elust nii palju, et olen kangelaslikult püüdnud meie pere kõige tublimat, VT'd, igapäevaselt 100-grammiste šokolaadidega turgutada, sest vaesekesel on kogu aeg nii suur magusavajadus ja eelistab ta justnimelt šokolaadi, ja kaalub ta ju ka nii imevähe - 33 kilo oma 155 cm pikkuse kohta samal ajal, kui kõik ülejäänud tema klassi tüdrukud kaaluvad juba ammu-ammu üle 40 kilo (ja paljud kindlasti ammu üle 50 ja vbl mõni isegi 60 - huu nõus!?).
Kuu lõpus kipub meilgi rahake otsa saama nagu enamikul ja siis ma mõtlesin välja sellise asja, et elame rahulikult, kuni järel on viimane 50 eurot ja siis ostame ainult kõige esmasemat: tualettpaberit-seepi, leiba-saia, õli-võid, kartulit-makaroni, bussipileteid. Muid asju ei tohi! Sedasi peab 50 eurot väga kaua vastu. Tasapisi saavad kõikidest kappidest kõik varud otsa ja siis märkad, kuidas isegi see, et küüslauku on veel terve punn, teeb nii rõõmsaks, sest eelmise kuu lõpust on suurepäraselt meeles, mis tunne on paar-kolm õhtut järjest süüa ilma küüslauguta röstleiba või -saia. Ma mõtlen - päriselt! Täitsa kahju hakkab paremal järjel olevatest inimestest, kes ei saa seda järele proovida :D
No vaat, aga VT šokolaadid ja müslipulgad olen ma 5. kuupäevani alati varakult ära ostnud. VT on siiski rääkinud, et ta täielikult aktsepteeriks seda, kui neil viimastel pensipäevani-venitamise-päevadel ka tema šoksi ei saaks.
Mõtlesin, et prooviks siis ühe kuu!
Saigi šokolaad otsa.
VT sööb tavaliselt pool hommikul ja pool pärast koolist tulekut.
Täna hommikul tal siis šokolaadi polnud.
Ja mis te arvate, millega ta koolist tuli?
100-grammise šokolaadiga :D! Selle andis talle klassiõde tänutäheks selle eest, et VT on teda mitu korda pikalt ja põhjalikult koduste ülesannetega telefoni teel aidanud.
No nii lahe üllatus, eks! :D
Ja kuidagi nii ongi saanud kogu aeg - sissetulekut võrreldes väljaminekutega suurt nagu ei ole ollagi, aga kõik on kogu aeg olemas ja täiesti küllaldaselt. Oleme senise elu elanud nii, et meie ei sõltu kellestki ja ka keegi teine ei sõltu meist, vajame kõik kolmekesi (mina, Mees ja VT) vabadust eeldusena millegi teha tahtmiseks - niisiis ei mingit sulle-mulle värki väljaspool perekonda; sel aastal on mul nii palju põhjust olnud inimestele tänulik olla ja ma mõtlen, et võibolla inimest teeb tõesti rikkaks mitte see, mis tal on, vaid tänutunne ja rõõm, mida ta tunneb nende asjade üle, mis tal olemas on...
Oi, näe!, mõtlesin, et paar pisikest lauset kirjutan, aga tuli terve postitusetäis! :D
PS, ja liialt hellasüdamelistele lugejatele igaks juhuks kinnitan, et meil on hetkel reserv ka, ma lihtsalt ei näpi seda, kuna see on tegelikult juba ära paigutatud, aga pole üüüüüldseeeee vaja meie pärast muretseda! Kui palju lapsi ikka saavad iga päev terve 100-grammise šokolaadi? Ma lihtsalt hellitan seda väikest vumpsu üle-aru! :) Ja paistab, et koss-moss (the Good Old Universe, I mean) üldse hellitab meie peret praegu... või ainult tundub see mulle nii. :)
8 kommentaari:
Oi oi oi kui tore šokolaadilugu! Ju siis VTle on tõesti šokolaadi vaja.
Mulle meeldib uue kuu algus. See annab jälle uue võimaluse vaadata, kui hästi büdžetis suudan püsida :)Uus algus puhtalt lehelt.
Ma võtan seda ka kui märguannet, et VT'le on tema šokse ikka vaja! :)
Mulle ka uued algused meeldivad, alati on meeldinud.
Samas - mulle tõesti meeldib vaadata, kuidas toiduriiulid kuu lõpus lagedaks jäävad ja kuidas varem ärapõlatud toiduained järsku ahvatlema hakkavad :D
Sellega olen samuti sada protsenti päri, et vähe tagasihoidlikumalt hakkama saama pidavad inimesed suudavad ja oskavad elu palju väiksematest asjadest rõõmu tunda. Ja mitte ainult ei oska, vaid kohe siiralt rõõmustavadki.
Ma tean seda tunnet, millest sa räägid.
Tore!
Jeee!, rõõm kuulda, et tead! :)
Kas teie peres liha sööb keegi? - ma saan sageli metsast rohkem, kui ise suudan süüa, seega jagaksin.. kuigi nagu mäletan, et liha vist ei olnud väga popp teil :)
Aa, ja tegelikult on mul õunu ka veel, ise süüa ei jõua, sobivad koogi sisse imehästi ;)
Sinilind,
kirjutan Sulle täna või homme meilile.
Hei! Vastasin kirjale, vt postkasti :)
Postita kommentaar